subject:( vastutus)

You searched for subject:( vastutus). Showing records 1 – 4 of 4 total matches.

▼ Search Limiters

Tartu University

1. Volens, Urmas. Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid .

Degree: 2011, Tartu University

► Klassikaliselt eristatakse tsiviilõigusliku vastutuse puhul vastutust lepingu rikkumise eest ja deliktiõiguslikku vastutust. Lepinguline vastutus eeldab pooltevahelise lepingu olemasolu, deliktiõiguslik vastutus tekib igaühe suhtes kehtivate üldiste… (more)

▼ Klassikaliselt eristatakse tsiviilõigusliku vastutuse puhul vastutust lepingu rikkumise eest ja deliktiõiguslikku vastutust. Lepinguline vastutus eeldab pooltevahelise lepingu olemasolu, deliktiõiguslik vastutus tekib igaühe suhtes kehtivate üldiste kaitsekohustuste rikkumise tõttu. Lepinguline vastutus kaitseb eelkõige lepingupoolte huvi lepingu täitmise suhtes (positiivne huvi), deliktiõigus kaitseb isiku huvi selle vastu, et tema absoluutseid õigusi ei kahjustataks (negatiivne huvi). Kuigi suur osa tsiviilõiguslikke vastutusjuhtumeid tugineb lepinguõiguse ja deliktiõiguse dihhotoomial, selgub lähemal uurimisel, et kõik tsiviilõiguses ettetulevad vastutusjuhtumid ei ole nende kahe vastutussüsteemi alla mahutatavad. Nii eksisteerib teatud hulk vastutusjuhtumeid, mis lahendatakse lepingulise vastutuse süsteemi raames hoolimata sellest, et pooled ei ole kehtivat lepingut sõlminud (e.g. culpa in contrahendo, näivusvolitus, asjatundja vastutus jne). Seejuures võib vastutus esineda kahel erineval viisil – isik peab kas täitma kohustused, mis tal oleksid lepingu kehtivuse korral tekkinud (täitmisvastutus) või vastutusena kahju eest, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus lepingu kehtivusse (vastutus usalduskahju eest). Selliste lepinguõiguse ja deliktiõiguse piiril asuvate vastutusjuhtumite uurimisega Eesti, Saksamaa, Šveitsi õiguses ning Euroopa tsiviilõiguse ühtlustamiskatsetes (DCFR, PECL, PICC etc.) dissertatsioon tegelebki, püstitades hüpoteesi, et sellised vastutusjuhtumid moodustavad iseseisva vastutussüsteemi – usaldusvastutuse süsteemi. Töös jõutakse järeldusele, et kuigi valdavalt on töö uurimisesemesse kuuluvad vastutusjuhtumid allutatavad usaldusvastutuse põhimõtetele, sõltub vajadus nn kolmanda tee järele tsiviilõigusliku vastutuse süsteemis eelkõige sellest, mis eeldused kehtestab konkreetne õigussüsteem selleks, et mingit nähtust käsitleda siduva tehinguna ning missuguseid tegusid käsitatakse konkreetses õigussüsteemis deliktiõiguse mõttes õigusvastaste tegudena.; In case of civil liability one can usually differentiate between liability for the breach of contract and liability based on tort. Liability that arises from contractual relationship predicates the existence of contract concluded between parties, liability based on tort can occur in cases when general obligations to protect are violated. Contractual liability protects primarily the interests of parties to a contract towards the fulfilment (positive interest), liability based on tort protects person’s right that his absolute rights are not violated (negative interest). Despite of the fact that majority of the civil liability cases are based on the dichotomy of contractual law and tort law, it is clear that not all of the civil liability cases can be classified under those two systems of liability. There exist certain number of cases of liability that are handled within the framework of the system of contractual liability despite of the fact that parties have not concluded a binding agreement (e.g. culpa in contrahendo, apparent…

Subjects/Keywords: dissertatsioonid; õigusteadus; tsiviilõigus; lepinguõigus; vastutus

Record Details Similar Records Cite « Share

❌

APA · Chicago · MLA · Vancouver · CSE | Export to Zotero / EndNote / Reference Manager

APA (6^th Edition):

Volens, U. (2011). Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid . (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/16786

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Chicago Manual of Style (16^th Edition):

Volens, Urmas. “Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid .” 2011. Thesis, Tartu University. Accessed January 24, 2021. http://hdl.handle.net/10062/16786.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

MLA Handbook (7^th Edition):

Volens, Urmas. “Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid .” 2011. Web. 24 Jan 2021.

Vancouver:

Volens U. Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid . [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2011. [cited 2021 Jan 24]. Available from: http://hdl.handle.net/10062/16786.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Council of Science Editors:

Volens U. Usaldusvastutus kui iseseisev vastutussüsteem ja selle avaldumisvormid . [Thesis]. Tartu University; 2011. Available from: http://hdl.handle.net/10062/16786

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Tartu University

2. Vutt, Margit. Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu .

Degree: 2011, Tartu University

URL: http://hdl.handle.net/10062/17344

► Väitekirjas uuritakse aktsionäri derivatiivnõuet ehk aktsionäri võimalust panna aktsiaseltsi asemel maksma kahju hüvitamise nõue olukorras, kus juhatuse liige on rikkunud oma kohustust ja tekitanud aktsiaseltsile… (more)

▼ Väitekirjas uuritakse aktsionäri derivatiivnõuet ehk aktsionäri võimalust panna aktsiaseltsi asemel maksma kahju hüvitamise nõue olukorras, kus juhatuse liige on rikkunud oma kohustust ja tekitanud aktsiaseltsile kahju. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas tänapäeva ühinguõiguses on aktsionärile tsiviilõigusliku derivatiivnõude õiguse võimaldamine Mandri-Euroopa õigusruumis põhjendatud. Sellise eesmärgi püstitamise on tinginud asjaolu, et aktsionäri derivatiivnõue on praktikas kasutusel eelkõige Ameerika Ühendriikides, samal ajal kui Euroopas ja eriti Mandri-Euroopa riikides esitatakse selliseid nõudeid harva. Kuna Eesti õiguses aktsionäri derivatiivnõude instituut praegu puudub, siis analüüsitakse töös ka Eesti ühinguõigust, hindamaks seda, kas aktsionäri derivatiivnõue peaks kuuluma ka siinsete aktsiaseltside aktsionäride õiguskaitsevahendite kataloogi. Olukorrale, kus aktsiaseltsi juhatus sõlmib näiteks kartellikokkuleppe või annab mingi hüve ebaseaduslikuks saavutamiseks altkäemaksu, mille tulemusena aktsiaselts juriidilise isikuna mõistetakse süüdi ja teda karistatakse rahalise karistusega, peaks loogilise sammuna järgnema ühingu kahju hüvitamise nõue rikkumise toime pannud juhtorgani liikmete vastu. Samas on üsna tõenäoline, et juhtorgani liikmete kohustuste tahtliku rikkumise korral (ja eriti olukorras, kus juhtorgani liikmed tegutsevad rikkumist toime pannes ühiselt) võivad ühingusisesed vastutuse rakendamise mehhanismid osutuda puudulikuks. Töös jõutakse järeldusele, et vaatamata aktsionäri derivatiivnõude vähesele rakendamisele Mandri-Euroopa õigussüsteemis saab seda pidada märkimisväärseks abinõuks, mis aitab täita lünki juhtorgani liikmete vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete maksmapanekul ja suurendada juhtorgani liikmete vastutuse kohaldamise tõenäosust, mistõttu vastav abinõu tuleks sisse viia ka Eesti õigusesse.; The main purpose of this doctoral thesis is to analyze shareholders' derivative claim – a legal possibility granted to a shareholder of a public limited company to assert a compensatory claim on behalf of a company against the company's directors who have violated their rights and caused damage to a company. The aim of the thesis is to find out, whether the shareholder's derivative claim is a proper means to fight managerial misconduct within a continental legal system, based on the civil law, as it is well-known fact that the real "cradle" of the derivative litigation is the United States of America. The author argues that the shareholder's derivative claim can be considered as a proper remedy as the legal status of shareholders', their property interests and their so-called "observation right" serve as justifications for establishing such a remedy also within a legal environment, influenced by civil law. It is also argued that as Estonian company law is yet lacking the above-mentioned legal remedy, it should be possible and even necessary to implement the same measure in Estonian Commercial Code in order to provide the same rights for the shareholders of Estonian public…

Subjects/Keywords: dissertatsioonid; õigusteadus; aktsionärid; aktsiaseltsid; kahju hüvitamine; derivatiivnõue; juhatused; vastutus; äriühinguõigus; Eesti; õigusloome; shareholders; right to claim; derivative claim; public companies; boards of directors; liability; damage; compensation of damages; corporation law; Estonia; Estonia; legislation

Record Details Similar Records Cite « Share

❌

APA · Chicago · MLA · Vancouver · CSE | Export to Zotero / EndNote / Reference Manager

APA (6^th Edition):

Vutt, M. (2011). Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu . (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/17344

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Chicago Manual of Style (16^th Edition):

Vutt, Margit. “Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu .” 2011. Thesis, Tartu University. Accessed January 24, 2021. http://hdl.handle.net/10062/17344.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

MLA Handbook (7^th Edition):

Vutt, Margit. “Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu .” 2011. Web. 24 Jan 2021.

Vancouver:

Vutt M. Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu . [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2011. [cited 2021 Jan 24]. Available from: http://hdl.handle.net/10062/17344.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Council of Science Editors:

Vutt M. Aktsionäri derivatiivnõue kui õiguskaitsevahend ja ühingujuhtimise abinõu . [Thesis]. Tartu University; 2011. Available from: http://hdl.handle.net/10062/17344

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

3. Tolstov, Leonid. Tort liability of the director to company’s creditors .

Degree: 2015, Tartu University

URL: http://hdl.handle.net/10062/45602

► Tänapäeva majanduskäive toimub suures ulatuses läbi äriühingute. Äriühing, sõltumata oma vormist, on õiguslik abstraktsioon, mis on loodud seaduse alusel ja omab kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi,… (more)

▼ Tänapäeva majanduskäive toimub suures ulatuses läbi äriühingute. Äriühing, sõltumata oma vormist, on õiguslik abstraktsioon, mis on loodud seaduse alusel ja omab kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased ainult inimesele. Äriühing osaleb majandutegevuses enda nimel ja kõik äriühingu tehingud ja toimingud tekitavad õigusi ja kohustusi äriühingule endale. Samas on ilmne, et äriühing õigusliku abstraktsioonina ei saa tehinguid ja toiminguid teha füüsilise isiku kaasabita. Seetõttu sõltub äriühingu käekäik väga suures ulatuses tema esindusõiguslike isikute, juhatuse liikmete, tegevusest ja tegevusetusest. Käesolevas väitekirjas on analüüsitud juhatuse liikme deliktilise vastutuse võimalikkust äriühingu võlausaldajate ees. Kui võlausaldajal on äriühingu vastu nõue, saab ta selle nõude üldjuhul esitada vaid äriühingu enda vastu ning juhatuse liige ei kanna selle eest isiklikku vastutust. Kui aga ühing on muutunud maksejõuetuks ega suuda oma kohustusi täita, on huvipakkuvaks küsimuseks võlausaldaja nõude esitamise võimalikkus otse juhatuse liikme vastu. Juhatuse liikme isikliku vastutuse eeldusena tuleb tuvastada tema poolne rikkumine, millega on võlausaldajale tekitatud õigusvastaselt kahju (nimetatud ka deliktiks). Väitekirjas on uuritud peamisi rikkumise juhtumeid, mis seonduvad spetsiifiliselt juhatuse liikme funktsioonide täitmisega: pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, tegevusetus äriühingu alakapitaliseerituse olukorras ja valeinfo esitamine. Väitekirja eesmärgiks on olnud leida mõistlik tasakaal võlausaldajate huvide kaitse ja juhatuse liikme vastutuse vahel.; Current economic activities are largely based on the activities of companies. A company, irrespective of its form, is a legal entity created on the basis of laws and has all the civil rights and obligations, except those that are characteristic to humans only. The company participates in economic activities in its own name and all the acts and transactions of the company create rights and obligations to the company itself. However, it is evident that the company cannot perform acts and transactions without the assistance of a natural person. Thus, the well-being of the company depends largely on the acts and omissions of the company’s directors. The dissertation analyses the possibility of tort liability of the director to company’s creditors. If the creditor has a claim against the company, he/she can generally file this claim only against the company and the director will not be personally liable for this claim. However, if the company has become insolvent and is unable to perform its obligations, an interesting question that arises is the possibility of filing the creditor’s claim directly against the director. As a precondition of the director’s liability, it must be established the director`s breach by which unlawful damage has been caused to the creditor. The dissertation studies the main cases of breaches specifically related to the duties of the director: breach of the duty to file the bankruptcy…

Subjects/Keywords: äriühingud; osaühingud; juhatused; juhtkond; liikmeskond; vastutus; võlausaldajad; äriühinguõigus; võlaõigus; võrdlev õigusteadus; business associations; limited liability companies; boards of directors; managerial staff; members; responsibility; creditors; company law; tort law; comparative law

…limited company. 27 Maivi Ots, Äriühingu juhtorgani liikme vastutus äriühingu võlausaldaja ees… …rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus [Delictual Liability Based on the Breach of the… …kohustused ja vastutus [Duties and Liability of the Member of the Management Organ of the…

Record Details Similar Records Cite « Share

❌

APA · Chicago · MLA · Vancouver · CSE | Export to Zotero / EndNote / Reference Manager

APA (6^th Edition):

Tolstov, L. (2015). Tort liability of the director to company’s creditors . (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/45602

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Chicago Manual of Style (16^th Edition):

Tolstov, Leonid. “Tort liability of the director to company’s creditors .” 2015. Thesis, Tartu University. Accessed January 24, 2021. http://hdl.handle.net/10062/45602.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

MLA Handbook (7^th Edition):

Tolstov, Leonid. “Tort liability of the director to company’s creditors .” 2015. Web. 24 Jan 2021.

Vancouver:

Tolstov L. Tort liability of the director to company’s creditors . [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2015. [cited 2021 Jan 24]. Available from: http://hdl.handle.net/10062/45602.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Council of Science Editors:

Tolstov L. Tort liability of the director to company’s creditors . [Thesis]. Tartu University; 2015. Available from: http://hdl.handle.net/10062/45602

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Tartu University

4. Nõmm, Iko. Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus .

Degree: 2013, Tartu University

URL: http://hdl.handle.net/10062/29910

► Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu loodud käitumisreeglid. Erinevaid mõiste määratlusi summeerides võib öelda, et käibekohustus tähendab deliktiõiguses arusaamist, et isikul, kes loob… (more)

▼ Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu loodud käitumisreeglid. Erinevaid mõiste määratlusi summeerides võib öelda, et käibekohustus tähendab deliktiõiguses arusaamist, et isikul, kes loob ohu või kontrollib ohtlikku olukorda ja laseb ohul kesta, lasub kohustus võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, et kaitsta teisi isikuid ja nende õigusi ohu realiseerumise eest. Käibekohustuste kontseptsioonil tuginev vastutus asub seaduse poolt kohtute reguleerida jäetud õiguskaitse alas ja seepärast sõltub see, kas käibekohustus esineb ja milline on käibekohustuse konkreetne sisu, eeskätt kohtute poolt oluliseks peetud eesmärgipüstitusest. Üldiste eeldustena ohtude vältimise püüdluste osas, mis kehtivad olenemata üksikjuhtumi spetsiifikast, on eriline tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning ressursi suurusel, mis on vajalik ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Kuigi käibekohustuste rikkumisel põhinev vastutus on Eesti deliktiõiguse orgaaniline osa, on see kohtupraktika nappuse tõttu autori hinnangul täna ähmane ja varjatud. Eesti situatsiooni arvestades vääriks kaalumist mõte koondada käibekohustuste kehtestamisel arvestatavad üldised kriteeriumid õigusnormidesse, mis määratleks praegusest hea usu põhimõtte regulatsioonist veidi täpsemalt üldise käitumisstandardi ning selgesõnaliselt ka kohustuse kaitsta teatud juhtudel aktiivselt tegutsedes teisi isikuid kahju tekkimise eest. Eeskujuks selliste sätete sõnastamisel Eesti õiguses võiks olla PETL-i artiklites 4:102 ja 4:103 sätestatu. Lisaks objektiivse käitumisstandardi täpsustamise võimalustele vääriks käibekohustustel põhineva vastutuse seisukohast läbimõtlemist ka delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse aluseid reguleerivad kehtivad seadusesätted. Käibekohustuse rikkumisel põhineva kaasuse lahendamisel tuleb erinevalt BGB eeskujul põhinevast meetodiõpetusest VÕS § 1050 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt käibekohustuste rikkumist kui välist hooletust eeldada. Sellise lähenemise peamisteks eelisteks on kannatanult negatiivse asjaolu tõendamise koormise äravõtmine, tõendamiskoormise panemine menetluspoolele, kelle sisesfääri tõendamist vajavad faktid kuuluvad, lihtsus kohtumenetluses, usaldusväärsemad tõendid ning preventiivne mõju käibekohustuste rikkumistele.

Subjects/Keywords: võlaõigus; õigusrikkumised; vastutus; õigusloome; Eesti; law of obligations; violations of law; liability; legislation; Estonia; One expression of defining objective standard of care is the concept of duty to maintain safety, which is based on a legally binding obligation, in the form of a general clause that affects everyone, to conduct himself or herself in a way so as to not harm the legal rights of others, as protected by law, more than necessary and acceptable in the shared life of people. By summarising different definitions, the duty to maintain safety in tort law means the understanding that the person, who creates a danger or controls a dangerous situation and allows the danger to persist, is required to employ all reasonably necessary and appropriate measures in order to protect other persons and their rights against the realisation of danger. As regards the attempts to avoid risks the general assumptions, which apply irrespective of the specific facts of an individual case, three key criteria are especially relevant: the degree of severity of potential damage, likelihood of damage, and the resources needed to prevent or remove the risk. Although liability based on violations of the duties to maintain safety is an organic part of Estonian tort law, it is still quite vague and hidden due to scarcity of case law. It would therefore be worth considering of setting out legal provisions so as to better perceive the possibility of liability based on such a duties. Bunching together general citeria that compose the objective standard of conduct would help to provide such a ground and relevant regulation contained in Articles 4:102 and 4:103 of the PETL may serve as an example. In addition to the clarification of an objective standard of conduct, the current legal provisions constructing the bases of liability based on the general composition of delict should also be specified from the same perspective. Unlike the methodological teaching modelled in the BGB, in solving cases based on violation of the duty to maintain safety by Estonian law, a presumption of the violation the duty must be applied to keep in accordance with the general rule provided in §1050 (1) of the LOA. The main advantages of this approach are that the burden of proving a negative fact is removed from the injured party and the burden is placed on the party to the procedure in whose internal sphere the facts needing proof are found; simplicity of the court procedure; more reliable evidence; and preventive impact on the violation of the duties to maintain safety.

Record Details Similar Records Cite « Share

❌

APA · Chicago · MLA · Vancouver · CSE | Export to Zotero / EndNote / Reference Manager

APA (6^th Edition):

Nõmm, I. (2013). Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus . (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/29910

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Chicago Manual of Style (16^th Edition):

Nõmm, Iko. “Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus .” 2013. Thesis, Tartu University. Accessed January 24, 2021. http://hdl.handle.net/10062/29910.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

MLA Handbook (7^th Edition):

Nõmm, Iko. “Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus .” 2013. Web. 24 Jan 2021.

Vancouver:

Nõmm I. Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus . [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2013. [cited 2021 Jan 24]. Available from: http://hdl.handle.net/10062/29910.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Council of Science Editors:

Nõmm I. Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus . [Thesis]. Tartu University; 2013. Available from: http://hdl.handle.net/10062/29910

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

		in
And / Or
		in
And / Or
		in
And / Or
		in

Open Access Theses and Dissertations