Advanced search options

Advanced Search Options 🞨

Browse by author name (“Author name starts with…”).

Find ETDs with:

in
/  
in
/  
in
/  
in

Written in Published in Earliest date Latest date

Sorted by

Results per page:

You searched for subject:( ravivead). One record found.

Search Limiters

Last 2 Years | English Only

No search limiters apply to these results.

▼ Search Limiters


Tartu University

1. Sõritsa, Dina. The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages .

Degree: 2017, Tartu University

Pereplaneerimist saab tänapäeval pidada iseenesestmõistetavaks. See võimaldab vanematel ajastada oma isiklikke eesmärke ja olla valmis tagama lapse heaoluks parimad tingimused. Enamiku inimeste jaoks on lapse saamine ilmselt üheks kõige õnnelikumaks hetkeks nende elus. Mõnikord võib aga ootamatu lapsevanemaks saamine olla lausa niivõrd ebasoovitud sündmus, et vanemad tunnevad, et neile on lapse saamisega tekitatud kahju. Pereplaneerimise osas valikute tegemisel on vanemad paljuski sõltuvad tervishoiuteenustest ja arstilt saadavast teabest. Arst saab läbi viia protseduurid raseduse ennetamiseks ja raseduse katkestamiseks, samuti teha vajalikud uuringud, et anda vanematele teavet planeeritava või oodatava lapse (potentsiaalse) tervisliku seisundi kohta. Vanematel on arstilt saadava teabe õigsuse osas kõrged ootused, sest sellele teabele tuginedes saavad nad otsustada lapse saamise üle. Ravi- või diagnoosiviga eelnimetatud protseduuride läbiviimisel võib tuua kaasa soovimatu raseduse või puudega lapse sünni. Siiski on selge, et arst ei saa vastutada iga soovimatu raseduse või puudega lapse sünni korral. Ometi on soovimatust rasedusest või puudega lapse sünnist tingitud kahju hüvitamise nõuded tervishoiuteenuse osutajate vastu pannud kohtud üle maailma seisma silmitsi nendes kaasustes sisalduvate eetiliste dilemmadega ja langetama raskeid otsuseid. Väitekirjas on sünnieelsete kahjustuste kaasustena käsitletud soovimatut rasedust (ingl. k. wrongful conception), puudega lapse sündi (ingl. k. wrongful birth) ja nn soovimatu elu kaasust (ingl. k. wrongful life). Nendes kaasustes heidetakse tervishoiuteenuse osutajale ette seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletuse (ravivea või diagnoosivea ja sellest tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumise) tõttu on vanemad kaotanud võimaluse langetada õigeaegselt otsus raseduse katkestamiseks, millega oleks olnud võimalik vältida lapse saamisest tingitud kulusid. Kui soovimatu raseduse ja puudega lapse sünni kaasustes on nõude esitajaks vanem(ad), siis nn soovimatu elu kaasuses on nõude esitajaks laps ise. Kuna Eestis pole tänaseni ühtegi kohtulahendit sünnieelsete kahjustuste kaasustes, on seda huvitavam analüüsida, millise lahenduse võiksid need kaasused saada Eesti õiguse alusel, kui vastav vaidlus peaks kohtu ette jõudma. Väitekirja eesmärgiks on selgitada välja, kas ja millises ulatuses peaks tervishoiuteenuse osutaja vastutama Eesti tsiviilõiguse järgi nendes kaasustes, et tagatud oleks nii lapse, tema vanemate kui ka tervishoiuteenuse osutaja huvidega arvestamine.; The benefit of family planning is nowadays considered self-evident. It enables parents to appropriately time their personal goals and be ready to provide the child with the best conditions for his or her well-being. For most, the birth of a child is one of the happiest moments in one’s life. For others becoming pregnant and giving birth may be so undesirable that parents feel they have suffered damage because of the birth of the child. In their choices regarding family planning, parents are in many ways… Advisors/Committee Members: Lahe, Janno, juhendaja (advisor).

Subjects/Keywords: tervishoiuteenused; diagnostikavead (med.); ravivead; puuetega lapsed; sünd; kaasused (jur.); tsiviilvastutus; kahju hüvitamine; lepinguõigus; deliktiõigus; tsiviilõigus; Eesti; Saksamaa; Ameerika Ühendriigid; võrdlev õigusteadus; health care services; diagnostic errors (med.); medical errors; children with disabilities; birth; court cases; civil liability; compensation for damages; contract law; tort law; civil law; Estonia; Germany; United States; comparative law

Record DetailsSimilar RecordsGoogle PlusoneFacebookTwitterCiteULikeMendeleyreddit

APA · Chicago · MLA · Vancouver · CSE | Export to Zotero / EndNote / Reference Manager

APA (6th Edition):

Sõritsa, D. (2017). The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages . (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/55875

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Chicago Manual of Style (16th Edition):

Sõritsa, Dina. “The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages .” 2017. Thesis, Tartu University. Accessed November 21, 2019. http://hdl.handle.net/10062/55875.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

MLA Handbook (7th Edition):

Sõritsa, Dina. “The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages .” 2017. Web. 21 Nov 2019.

Vancouver:

Sõritsa D. The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages . [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2017. [cited 2019 Nov 21]. Available from: http://hdl.handle.net/10062/55875.

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

Council of Science Editors:

Sõritsa D. The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages . [Thesis]. Tartu University; 2017. Available from: http://hdl.handle.net/10062/55875

Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation

.