You searched for subject:( Eesti).
Showing records 1 – 30 of
240 total matches.
◁ [1] [2] [3] [4] [5] [6] [7] [8] ▶
Tartu University
1.
Soodla, Pilleriin.
Newly HIV-infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/65325 
► HIV infektsioon on viimaste aastakümnetega muutunud üheks olulisemaks üle¬maailmseks rahvatervise probleemiks. UNAIDSi andmetel oli 2018. aastal maa¬ilmas hinnanguliselt 37 miljonit viiruse kandjat. Eestis on HIV…
(more)
▼ HIV infektsioon on viimaste aastakümnetega muutunud üheks olulisemaks üle¬maailmseks rahvatervise probleemiks. UNAIDSi andmetel oli 2018. aastal maa¬ilmas hinnanguliselt 37 miljonit viiruse kandjat. Eestis on HIV nakatumine püsinud üks kõrgemaid Euroopa Liidus juba aastaid. Töö üldine eesmärk oli kirjeldada HIV epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati
Eesti HIV-positiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate muutumist ajas. Kõik 2013. aastal esmasdiagnoositud juhud kaasati hiljutise nakatumise, HIV esmashaigestumuse (Prejeani matemaatiline meetod) ja ravimresistentsuse uuringusse. Hindasime HIV alatüüpide ning ravimresistentsusmutatsioonide esinemist ning fülogeneetilise analüüsiga uurisime ülekande klastrite esinemist.
2013. aastal diagnoositutest olid hiljuti nakatunuid 36%. Prejeani matemaatilise meetodi järgi oli HIV esmashaigestumus Eestis 2013a. 625 võimalikku ülekannet, olles oluliselt suurem kui 325 ametikult diagnoositud juhtu. Meie arvates kasutatud matemaatiline meetod ülehindab võimalikke ülekannete arvu. Eestis levib endiselt haruldane HIV-1 alatüüp CRF06_cpx moodustades 83% viirustest. Kõik CRF06_cpx viirused on omavahel geneetiliselt seotud, demonstreerides levikut
Eesti piires. Ülekande klastritesse koondus 25/224 (11%) viirustest, mis on oluliselt madalam teistest riikidest. Vaatamata oluliselt suurenenud ART kasutusele on ülekantud ravimresistentsuse osakaal stabiilne, kõige olulisem on mutatsioon K103N. Resistentsusmutatsioonidega viiruste hulgas esines ainult mõni transmissiooni-paar, mis näitab, et resistentsuse kohorte ei ole.
Kokkuvõttes soovitame oluliselt laiemat testimist haaratud piirkonnas (Tallinn, Ida-Virumaa) koos kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) kättesaadavusega. Hiljuti nakatunute avastamine esmasdiagnoositute hulgas peaks olema regulaarne järelevalve osa, peegeldades epideemia kulgu tõenäoliselt kõige paremini ja täpsemini. Soovitame võimalusel testida resistentsust diagnoosimise hetkel või säilitada veri hilisemaks testimiseks viroloogilise ravi ebaõnnestumise korral.
; In recent decades, HIV infection has become one of the most important public health issues in the world. According to UNAIDS, an estimated 37 million people in the world were infected in 2018. In Estonia, HIV diagnosis rate has been one of the highest in the European Union for years. The overall aim of the work was to describe the situation of the HIV epidemic in Estonia. We included all patients in the Estonian HIV-positive database (E-HIV) in order to study the evolution of demographic characteristics over time. All newly diagnosed HIV cases in 2013 were included in the recent infection, HIV incidence (Prejean mathematical method) and drug resistance study. We evaluated the prevalence of HIV subtypes and drug resistance mutations, and by phylogenetic analysis we investigated the occurrence of transmission clusters.
Of those diagnosed in 2013, 36% were recently infected. According to Prejean's mathematical method, the HIV incidence in Estonia in 2013 was 625…
Advisors/Committee Members: Lutsar, Irja, juhendaja (advisor), Maimets, Matti, kaasjuhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: HIV-positiivsed;
esmashaigestumus;
ravimiresistentsus;
serodiagnostika;
epidemioloogia;
Eesti
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Soodla, P. (2019). Newly HIV-infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/65325
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Soodla, Pilleriin. “Newly HIV-infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/65325.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Soodla, Pilleriin. “Newly HIV-infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Soodla P. Newly HIV-infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/65325.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Soodla P. Newly HIV-infected people in Estonia: estimation of incidence and transmitted drug resistance
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/65325
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
2.
Rumm, Andra.
Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/64641
► Küsimused on lahutamatu osa meie igapäevaelust. Esitame küsimusi enamjaolt seepärast, et täiendada puudulikke teadmisi, näiteks küsime Kus koolis sa käid? või Kuidas sul läheb?. Need…
(more)
▼ Küsimused on lahutamatu osa meie igapäevaelust. Esitame küsimusi enamjaolt seepärast, et täiendada puudulikke teadmisi, näiteks küsime Kus koolis sa käid? või Kuidas sul läheb?. Need on kõige tavalisemad infoküsimused, mille puhul küsija tunneb oma teadmiste lünklikkust ning soovib neid lünki täita. Selline käsitlus on kõige levinum viis küsimuste määratlemiseks grammatikates. Tegelikkuses tehakse küsimuste abil palju muudki. Käesoleva väitekirja uurimisobjektiks on avatud küsimused. Need ei anna vastajale potentsiaalset vastust ette (nt Kus sa eile olid? – Kodus. / Koolis. / Tartus. jne) ja selliselt vastanduvad need suletud küsimustele (nt Kas sa olid eile kodus?). Väitekirja eesmärk on välja selgitada, kuidas inimesed igapäevaselt suheldes avatud küsimusi vormistavad, mida nad nendega teevad ja kuidas neile vastavad. Töö materjaliks on sõprade ja pereliikmete igapäevavestluste lindistused. Uurimistulemustest ilmneb et, avatud küsimus on igapäevasuhtluses oluline vahend: selle abil saab hankida infot, lahendada vestluses ettetulevaid suhtlusprobleeme, esitada etteheiteid, seisukohti, keelde. Töös väidan, et avatud küsimuse tüüp ja suhtluskontekst annab vihjeid vastuse ootuse kohta. Osa küsimusi eeldavad vastuseks konkreetset infokildu (nt Kus koolis sa käid?) ja osa küsimusi pikka jutustust (Kuidas sul läheb?). Vastuste ootuse muutust saab korrigeerida mitmeosaliste küsimuste abil (nt Kuidas sul läheb? Hästi jah?). Väitekirjas näitan, et keeleüksuse vorm ja funktsioon on omavahel seotud. Väitekirjas analüüsin, missuguseid suhtlusnorme inimesed järgivad ning milliseid eesmärke nad keele abil täidavad. Saadud tulemusi võrdlen teiste keelte põhjal saadud tulemustega.; Questions play a crucial part in our daily lives. We ask questions mostly in order to fill a gap in our knowledge, e.g. we ask Where do you go to school? or How are you?. These are information questions, where the questioner wants to gain new knowledge. In general, it is the most common way to define questions in grammars. However, in real life, questions are used for a wide range of social actions. The
subject of the dissertation is open questions, i.e. Wh-questions. Wh-questions do not provide a potential answer (e.g. Where were you yesterday? – At home. / At school. / In Tartu. etc.) and these are in opposite with closed questions (e.g. Were you at home yesterday?). The aim of the dissertation is to find out how interactants formulate Wh-questions in everyday interaction, what interactants want to implement with them and how these questions are responded to. The data come from everyday conversations between friends and family members. The results reveal that the Wh-question is an important language tool: it is used in order to request for information; solve hearing and understanding problems; perform reproaches, challenges, prohibitions; etc. In the dissertation I claim that the Wh-question type and the surrounding context give a hint for the response type. Some questions expect a specific piece of information (e.g. Where do you go to school?) and…
Advisors/Committee Members: Hennoste, Tiit, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: eesti keel;
kõnekeel;
suuline keel;
küsilaused;
vestlusanalüüs
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Rumm, A. (2019). Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/64641
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Rumm, Andra. “Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/64641.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Rumm, Andra. “Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Rumm A. Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/64641.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Rumm A. Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/64641
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
3.
Yakoreva, Maria.
Imprinting disorders in Estonia
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/64803
► Kaasasündinud vermimishäired on vähetuntud rühm harva esinevaid pärilikke haigusi, mis on tingitud vermitud geenide ekspressiooni muutustest ning mõjutavad peamiselt kasvu, aju funktsioone ja hormonaalset süsteemi.…
(more)
▼ Kaasasündinud vermimishäired on vähetuntud rühm harva esinevaid pärilikke haigusi, mis on tingitud vermitud geenide ekspressiooni muutustest ning mõjutavad peamiselt kasvu, aju funktsioone ja hormonaalset süsteemi. Kuigi inimese genoomis on leitud vähemalt 100 vermitud geeni, on hetkel teada ainult 13 kliiniliselt tunnustatud kaasasündinud vermimishäiret. Nendest sagedasemad on Prader-Willi sündroom (PWS), Angelmani sündroom (AS), Beckwith-Wiedemanni sündroom (BWS) ning Silver-Russelli sündroom (SRS). Kuigi igale vermimishäirele on iseloomulik spetsiifiline kliiniline pilt, on sümptomid sageli kattuvad, ebatüüpilised või vähe väljendunud. Ka molekulaarsed põhjused võivad olla nii geneetilised kui ka epigeneetilised. Varieeruva molekulaarse etioloogia ja kliinilise avaldumise tõttu on vermimishäirete diagnostika keeruline, mistõttu osa vermimishäirete juhtudest jääb diagnoosimata.
Käesoleva uuringuga selgitati sagedamini esinevate vermimishäirete esinemissagedust Eestis. Leiti, et PWS, AS ning BWS esinemissagedus Eestis on võrreldav kirjanduses publitseeritud esinemissagedusega, kuid SRS ning GNAS-geeniga seotud vermimishäirete esinemissagedus on eeldatavast oluliselt kõrgem. Demonstreeriti, et kuigi iga vermimishäire eraldi võetuna on väga harva esinev, on kõik vermimishäired koos suhteliselt levinud. Molekulaarselt kinnitati diagnoos 38%-l kliinilise SRS diagnoosiga patsientidest ning 8%-l kliinilise BWS diagnoosiga patsientidest, mis näitab, et SRS skooringusüsteem on
Eesti patsientidel efektiivsem kui BWS skooringusüsteem. Juurutati laboripraktikasse selliseid uusi molekulaarseid teste nagu 6., 7., 14. ja 20. kromosoomi vermitud regioonide MS-MLPA (ingl Methylation-Specific Multiplex Ligation-dependent Probe Amplification) analüüsid, ning kirjeldati nende analüüsidega leitud haruldasi vermimishäireid Eestis. Käesoleva uurimistöö tulemusena õnnestus parandada vermimishäirete diagnostikat Eestis ning ka tõsta
Eesti arstide teadlikkust vermimishäiretest.; Congenital imprinting disorders (ImpDis) are a little-known group of rare hereditary diseases caused by changes in the expression of imprinted genes, mainly affecting growth, brain functions and the hormonal system. Although at least 100 imprinted genes have been found in the human genome, only 13 clinically recognizable ImpDis are currently known. The most common of these are Prader-Willi syndrome (PWS), Angelman syndrome (AS), Beckwith-Wiedemann syndrome (BWS) and Silver-Russell syndrome (SRS). Although each ImpDis has its own specific clinical features, the symptoms are often overlapping, atypical, or mildly expressed. The molecular causes of ImpDis can be genetic as well as epigenetic. Because of the high variability of the clinical phenotype and molecular alterations, the diagnosis of ImpDis is difficult, and many ImpDis cases remain therefore undiagnosed.
This study clarified the prevalence of the most frequent ImpDis in Estonia. The birth prevalence of PWS, AS and BWS in Estonia is comparable with the prevalence previously reported in the literature, but…
Advisors/Committee Members: Õunap, Katrin, juhendaja (advisor), Kahre, Tiina, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: genoomivermimine;
kromosoomihaigused;
molekulaardiagnostika;
epidemioloogilised uuringud;
Eesti
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Yakoreva, M. (2019). Imprinting disorders in Estonia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/64803
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Yakoreva, Maria. “Imprinting disorders in Estonia
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/64803.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Yakoreva, Maria. “Imprinting disorders in Estonia
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Yakoreva M. Imprinting disorders in Estonia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/64803.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Yakoreva M. Imprinting disorders in Estonia
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/64803
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
4.
Aedmaa, Eleri.
Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/65146
► Tänapäeval on inimkeeli (kaasa arvatud eesti keelt) töötlevad tehnoloogiaseadmed igapäevaelu osa, kuid arvutite „keeleoskus“ pole kaugeltki täiuslik. Keele automaattöötluse kõige rohkem kasutust leidev rakendus on…
(more)
▼ Tänapäeval on inimkeeli (kaasa arvatud
eesti keelt) töötlevad tehnoloogiaseadmed igapäevaelu osa, kuid arvutite „keeleoskus“ pole kaugeltki täiuslik. Keele automaattöötluse kõige rohkem kasutust leidev rakendus on ilmselt masintõlge. Ikka ja jälle jagatakse sotsiaalmeedias, kuidas tuntud süsteemid (näiteks Google Translate) midagi valesti tõlgivad. Enamasti tekitavad absurdse olukorra mitmest sõnast koosnevad fraasid või laused. Näiteks ei suuda tõlkesüsteemid tabada lauses „Ta läks lepinguga alt“ ühendi alt minema tähendust petta saama, sest õige tähenduse edastamiseks ei saa selle ühendi komponente sõna-sõnalt tõlkida ja seetõttu satubki arvuti hätta. Selleks et nii masintõlkesüsteemide kui ka teiste kasulike rakenduste nagu libauudiste tuvastuse või küsimus-vastus süsteemide kvaliteet paraneks, on oluline, et arvuti oskaks tuvastada mitmesõnalisi üksuseid ja nende eri tähendusi, mida inimesed konteksti põhjal üpriski lihtalt teha suudavad. Püsiühendite (tähenduse) automaattuvastus on oluline kõikides keeltes ja on seetõttu pälvinud arvutilingvistikas rohkelt tähelepanu. Seega on eriti inglise keele põhjal välja pakutud terve hulk meetodeid, mida pole siiamaani
eesti keele püsiühendite tuvastamiseks rakendatud. Doktoritöös kasutataksegi masinõppe meetodeid, mis on teiste keelte püsiühendite tuvastamisel edukad olnud, üht liiki
eesti keele püsiühendi – ühendverbi – automaatseks tuvastamiseks. Töös demonstreeritakse suurte tekstiandmete põhjal, et seni
eesti keele traditsioonilises käsitluses esitatud
eesti keele ühendverbide jaotus ainukordseteks (ühendi komponentide koosesinemisel tekib uus tähendus) ja korrapärasteks (ühendi tähendus on tema komponentide summa) ei ole piisavalt põhjalik. Nimelt kinnitab töö arvutilingvistilistes uurimustes laialt levinud arusaama, et püsiühendid (k.a ühendverbid) jaotuvad skaalale, mille ühes otsas on ühendid, mille tähendus on selgelt komponentide tähenduste summa. ja teises need ühendid, mis saavad uue tähenduse. Uurimus näitab, et lisaks kontekstile aitavad arvutil tuvastada ühendverbi õiget tähendust mitmed teised tunnuseid, näiteks subjekti ja objekti elusus ja käänded. Doktoritöö raames valminud andmestikud ja vektoresitused on vajalikud uued ressursid, mis on avalikud edaspidisteks uurimusteks.; Nowadays, applications that process human languages (including Estonian) are part of everyday life. However, computers are not yet able to understand every nuance of language. Machine translation is probably the most well-known application of natural language processing. Occasionally, the worst failures of machine translation systems (e.g. Google Translate) are shared on social media. Most of such cases happen when sequences longer than words are translated. For example, translation systems are not able to catch the correct meaning of the particle verb alt (‘from under’) minema (‘to go’) (‘to get deceived’) in the sentence Ta läks lepinguga alt because the literal translation of the components of the expression is not correct. In order to improve the quality of machine translation…
Advisors/Committee Members: Muischnek, Kadri, juhendaja (advisor), Uiboaed, Kristel, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: eesti keel;
pöördsõnad;
arvutilingvistika;
statistilised meetodid
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Aedmaa, E. (2019). Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/65146
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Aedmaa, Eleri. “Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/65146.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Aedmaa, Eleri. “Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Aedmaa E. Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/65146.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Aedmaa E. Detecting compositionality of Estonian particle verbs with statistical and linguistic methods
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/65146
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
5.
Koreinik, Kadri.
Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
.
Degree: 2011, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/17925
► Doktoritöös analüüsitakse domineerivaid ja teisi keeleideoloogiaid ning keelelisi representatsioone lõunaeesti keele avalikus diskursuses. Keeleideoloogiad võimaldavad konstrueerida teatud keeli ja keelepruuke teistest väärtuslikumaks ning positsioneerida neid…
(more)
▼ Doktoritöös analüüsitakse domineerivaid ja teisi keeleideoloogiaid ning keelelisi representatsioone lõunaeesti keele avalikus diskursuses. Keeleideoloogiad võimaldavad konstrueerida teatud keeli ja keelepruuke teistest väärtuslikumaks ning positsioneerida neid hierarhiliselt. Püüded legitimeerida lõunaeesti kohamurdeid ja saavutada nende avalik tunnustamine lõunaeesti keelena ning kaasnenud legitiimsusnõuded trükimeedias koos esitatud poolt- ja vastuargumentidega kuuluvad diskursustesse, mida võib nimetada (de)legitimatsiooni- ja keele ohustatuse diskursusteks. Töös on kvalitatiivselt analüüsitud eestikeelset trükimeediat, tekste, mille keskmes on keele ohustatus ja lõunaeesti keele (de)legitimatsioon. Meetodina on kasutatud kriitilist diskursusanalüüsi (KDA). Doktoritöö põhineb kolmel akadeemilises perioodikas avaldatud originaaluurimusel.
Hoolimata eksplitsiitsest polariseerumisest ja lahknevatest diskursiivsetest strateegiatest, tugevdavad nii lõunaeesti keele staatuse pooldajad kui ka selle vastased üsna sarnaseid keelelisi representatsioone: mõlemad taastoodavad eesti ja lõunaeesti keele olemuslikke (essentialist) käsitlusi. Lisaks keeleideoloogiate uurimisele täiendab see doktoritöö rahvusluse ja rahvusloome (diskursuste) uurimist. Keele ohustatuse diskursusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu ka keele- ja identiteedipoliitikate analüüsimisel.; Dominating and other language ideologies and linguistic representations within the public discourse of South Estonian (SE) are analysed in this dissertation. Language ideologies contribute to the construction of some languages and linguistic practices of greater worth than others and to a positioning of them hierarchically. Efforts to legitimate SE varieties and to achieve their public recognition as the SE language and resulting legitimacy claims in print media together with pro and contra arguments regarding legal recognition belong to the discourses of (de)legitimation and language endangerment. Estonian print media, texts, which focus was on language endangerment and the (de)legitimation of SE are qualitatively analysed. The methods of Critical Discourse Analysis (CDA) have been applied. The dissertation draws upon three original research publications.
Despite explicit polarisations and diverging discursive strategies, opposing voices, i.e. the proponents of SE legitimation and their opponents, reinforce rather similar representations: both reproduce essentialist representations of Estonian and South Estonian. Besides having value on its own, the analysis of linguistic representations in public discourse is complementary to research on the (discourses of) Estonian nation- and standard-building. The discourse of language endangerment should be given increased attention in future analyses of the politics of language and identity.
Subjects/Keywords: Lõuna-Eesti kirjakeel;
keelepoliitika;
dissertatsioonid;
keelepoliitika;
Eesti;
eesti keel;
kirjakeel;
murded;
Lõuna-Eesti murded;
kriitiline diskursusanalüüs;
language policy;
Estonia;
Estonian language;
standard language;
dialects;
South Estonian dialects;
critical discourse analysis
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Koreinik, K. (2011). Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/17925
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Koreinik, Kadri. “Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
.” 2011. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/17925.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Koreinik, Kadri. “Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
.” 2011. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Koreinik K. Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2011. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/17925.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Koreinik K. Language ideologies in the contemporary Estonian public discourse: With a focus on South Estonian
. [Thesis]. Tartu University; 2011. Available from: http://hdl.handle.net/10062/17925
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
6.
Velsker, Mart.
Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
.
Degree: 2014, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/40503
► Lõunaeesti kirjanduse ajaloo põhjalikud käsitlused seni puuduvad, algust on tehtud lühematega. Väitekiri uurib ühelt poolt, kuidas on lõunaeesti kirjanduslugu seni vaadeldud, ning teiselt poolt, kuidas…
(more)
▼ Lõunaeesti kirjanduse ajaloo põhjalikud käsitlused seni puuduvad, algust on tehtud lühematega. Väitekiri uurib ühelt poolt, kuidas on lõunaeesti kirjanduslugu seni vaadeldud, ning teiselt poolt, kuidas seda oleks edaspidi otstarbekas kirjutada. Lõunaeesti kirjandus on muutunud eraldi uurimisobjektiks alates 1980. aastate lõpust, varem on seda esitatud peamiselt vaid väikse allteemana eesti kirjanduse mõtestamise raames. Uurimise iseseisvumine eeldab mõistete ja üldiste kõnelemisviiside muutumist. Lõunaeesti kirjanduse mõistet on piiritletud mitmel moel – keele- ja kohakeskselt, laiemalt ja kitsamalt. Nende määratluste alusel sünnib arusaam kirjandusloo objektist. Oluliselt on nii mõistekasutust kui ka kirjandusloo kontseptualiseerimist mõjutanud Kauksi Ülle tööd. Tema on artikli vormis visandanud esimese võru kirjanduse ajaloo, arvestades selles ka avaramat lõunaeestilise traditsiooni tausta. Kauksi Ülle käsitluses on keel valitud ootuspäraselt esmaseks (kuigi mitte ainukeseks) eristavaks tunnuseks. See lahendus lähtub tõsiasjast, et Lõuna-Eestis kasutatav keelekuju erineb selgelt põhjaeestilisest pruugist.
Väitekirja põhiosa moodustavad seitse artiklit, mis lähenevad teemale nelja erineva nurga alt. Esiteks on antud ülevaade seni tehtud töödest, teiseks on arutatud võimalusi käsitleda lõunaeesti kirjanduslugu seoses laiema kontekstiga, näiteks kohaliku kultuuriloo või eesti luuleloo taustal, kolmandaks on vaadeldud kultuuri-, keele- ja kirjandusloo esitamise võimalusi ilukirjanduslikus tekstis ning lõpuks on mudeldava katsena läbi jutustatud Tartu linna Karlova linnaosa ajalugu. Katse kinnitab ja iseloomustab kohakeskse kirjandusloo esitamise võimalikkust, kuid arvestatavaid vaatenurki on samas kindlasti mitmeid. Väitekirjas lõpuks pakutud kirjandusloo kirjutamise variandid lähtuvadki erinevatelt alustelt, ühendavaks jooneks on neil kesksele narratiivile toetuvate mudelite eelistamine.; Currently, no extensive treatments exist of South Estonian literature, while some shorter ones have been initiated. The dissertation at hand observes, on the one hand, how South Estonian literary history has been discussed hitherto, and, on the other hand, attempts to find expedient ways of writing such literary histories in the future. South Estonian literature became a separate object of study in the late 1980s; before that it was mostly considered as a minor subtopic in the framework of interpreting Estonian literature. The independence of the research object presupposes a change in terms as well as in general modes of discussion. The concept of South Estonian literature has been formulated in several ways – proceeding from the language or the place, in a broader or in a narrower manner. On the basis of these definitions an insight is gained into the object of literary history. Both the use of the concept as well as conceptualisation of literary history has been influenced by the work of Kauksi Ülle. She was the first to outline a history of Võru literature in an article, also taking into consideration its background in a…
Subjects/Keywords: kirjandusajalugu;
Lõuna-Eesti murded;
Lõuna-Eesti;
kultuuriline identiteet;
murdekirjandus;
uurimismeetodid;
Eesti;
history of literature;
South Estonian dialects;
Southern Estonia;
cultural identity;
dialectal literature;
research methods;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Velsker, M. (2014). Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/40503
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Velsker, Mart. “Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
.” 2014. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/40503.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Velsker, Mart. “Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
.” 2014. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Velsker M. Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2014. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/40503.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Velsker M. Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi
. [Thesis]. Tartu University; 2014. Available from: http://hdl.handle.net/10062/40503
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
7.
Leppik, Marianne.
The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/70189
► Eesti venekeelse elanikkonna puhul on tegemist sisemiselt heterogeense rahvastikurühmaga, keda ühendab küll ühine keel, ent kelle kohanemine Eesti ühiskonnas on aset leidnud eri viisidel. Kuigi…
(more)
▼ Eesti venekeelse elanikkonna puhul on tegemist sisemiselt heterogeense rahvastikurühmaga, keda ühendab küll ühine keel, ent kelle kohanemine
Eesti ühiskonnas on aset leidnud eri viisidel. Kuigi neid erinevusi on uuritud varemgi, näiteks on lõimitust vaadeldud eeskätt riigispetsiifilise kapitali nagu kodakondsus ja keeleoskus abil (vt Lauristin 2012, Rikmann jt 2013), siis minu doktoritöö pakub välja detailsema empiirilise mudeli kirjeldamaks venekeelse elanikkonna lõimumise viise. Doktoritöös võetakse lõimumise lahtimõtestamisel arvesse venekeelse elanikkonna meedia kaudu vahendatud hargmaisust ehk eri meediaruumides osalemist ning piiriüleste (virtuaalsete) sidemete alahoidmist.
Lõimumise ja hargmaisuse vahelisi seoseid ei ole
Eesti kontekstis senini põhjalikult analüüsitud. Lõimituse aspektist on Venemaa mõju peetud kui mitte ohtlikuks, siis kindlasti mitte kohalikku lõimumist toetavaks. Käesolevast doktoritööst selgub, et opereerimine erinevates kultuuri- ja inforuumides ning laialdane venekeelse ja –maise meedia jälgimine ja kommunikatsioonipraktikad suhestuvad kohaliku lõimitusega erinevalt. See tähendab, et kohalik lõimitus ja meedia kaudu vahendatud hargmaisus on omavahel seotud, ent see vastastikmõju avaldub lõimrühmades erinevalt ning sõltub ka lõimrühmadele kättesaadavatest ressurssidest ja nende kasutamisest.
Doktoritöö tulemused osutavad, et
Eesti venekeelse elanikkonna saab tinglikult jagada neljaks.
Multiaktiivne kosmopoliitne lõimrühm on tugevasti lõimitud kõikidesse ühiskonna sfääridesse, omab mitmekesist meediamenüüd ja suhtlusvõrgustikku, mis võimaldab aktiivselt ühiskonnaelus kaasa rääkida. Institutsionaalselt lõimunud usaldavad riigi institutsioone, neil on kõrgem haridus ning stabiilne majanduslik olukord, ent ebapiisav riigikeele oskus võib ühiskonnaelus osalemist pärssida. Kui regulaarne uudiste jälgimine hoiab kursis kohaliku eluga, siis venekeelse meedia jälgimine toidab hargmaisust ning võimaldab seeläbi säilitada ja arendada ajaloolis-kultuurilist identiteeti. Kolmas ehk etnokultuuriline lõimrühm paistab silma tugeva etnokultuurilise identiteediga ning lööb aktiivselt kaasa kodanikuühiskonnas. Samal ajal Venemaa kodakondsus ning Venemaaga seotud meedia- ja kommunikatsioonipraktikad ei toeta kohaliku poliitilise- ja kodanikuidentiteedi arengut ega suhteid põhirahvusega, ent seostuvad kohaliku tasandi kollektiivsete tegevustega ning hoiavad seeläbi ühiskonda sidustatuna. Neljast lõimrühmast problemaatilisim on nõrgalt lõimunud, kel puudub ligipääs ressurssidele, misläbi ühiskonnaellu kaasatud olla. Selle rühma hargmaisust, aga ka ühiskondlikku passiivsust toetavad meelelahutuslikku laadi tegevused virtuaalruumis, eeskätt sotsiaalmeedias.; Although Russian speakers in Estonia are united by the common use of Russian language and linked social practices, such as following Russian language media, deepening in-group distinctions still exist inside the Russian speaking population and therefore their local integration has taken place in various ways. Previous investigations have offered…
Advisors/Committee Members: Vihalemm, Triin, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: Eesti;
Russian-speaking groups of populations;
population;
integration;
transnatsionalism
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Leppik, M. (2020). The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/70189
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Leppik, Marianne. “The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/70189.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Leppik, Marianne. “The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
.” 2020. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Leppik M. The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/70189.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Leppik M. The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/70189
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
8.
Hain, Hando.
The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
.
Degree: 2012, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/25475
► Doktoritöö uurib vabatahtliku sertifitseerimise rolli ja mõjusid Ida-Euroopa üleminekutingimustes. Uurimus tugineb suurel määral juhtumiuuringule Eestis, kus möödunud 20 aasta jooksul on toimunud üleminek nn nõukogude…
(more)
▼ Doktoritöö uurib vabatahtliku sertifitseerimise rolli ja mõjusid Ida-Euroopa üleminekutingimustes. Uurimus tugineb suurel määral juhtumiuuringule Eestis, kus möödunud 20 aasta jooksul on toimunud üleminek nn nõukogude plaanimajanduslikult majandusmudelilt kapitalistlikule turumajandusele. Tulemuste laiendamiseks Ida-Euroopale, uuriti FSC sertifitseerimisauditite käigus selle piirkonna metsamajandajatele kehtestatud parandusnõudeid. Üleminekumajanduse tingimuste välja selgitamiseks ja üldistuste tegemiseks on sertifitseerimise mõju Ida-Euroopas võrreldud Lääne-Euroopaga. Töös väidetakse, et sertifitseerimine täiendab edukalt avaliku sektori püüdlusi reguleerida metsaressursi jätkusuutlikku kasutust üleminekumajanduse tingimustes, kus valitsuse suutlikkus ühiskaupade kasutuse edukaks reguleerimiseks on piiratud.
Peale Eesti iseseisvumist 1991, toimusid mitmed olulised muudatused. Omandireformi ja mitmete poliitiliste reformide samaaegne käivitamine tõi kaasa üldise poliitilise ja seadusandliku vaakumi ning vähenes valitsuse võimekus seaduste täitmist jõustada. Metsasektoris tõi see kaasa raiemahtude mitmekordse kasvu ja ebaseaduslike tegevuste levimise, mis omakorda mõjus negatiivselt Eesti metsanduse ja puidutööstuse mainele. Nendes tingimustes tekkis valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel ja tööstusel ühine huvi võtta kasutusele alternatiivseid metsaressursi kasutust suunavaid vahendeid, mis aitaksid parandada Eesti metsanduse toimimist ning mainet. Alates aastast 1998 hakati välja töötama Eestile sobilikku säästva metsanduse standardit ning aastal 2000 väljastati esimene FSC sertifikaat erametsaomanikule Lembit Laks. Aastal 2002 omandas FSC sertifikaadi kolm aastat varem moodustatud riigitulundusasutus RMK.
Analoogilised protsessid toimusid ka mitmetes teistes Ida-Euroopa riikides, ning 21 sajandi alguses omandasid paljud (valdavalt avaliku sektori) metsamajandajad FSC sertifikaadi. Töö tulemused Eestis ja Ida-Euroopas näitavad, et sertifitseerimise käigus on nõutud mitmeid olulisi praktilisi muudatusi, mille järgimine aitab otseselt kaasa säästva metsamajandamise rakendamisele. Sertimisel on olnud positiivne mõju näiteks kemikaalide kasutuse vähendamisel, keskkonnariskide maandamisel, kaitsealade ja kaitsealuste liikide kaitsel, bioloogilist mitmekesisust soodustavate elementide kaitsel ja säilitamisel, läbipaistvamal suhtlusel huvigruppidega ja töötajate tööohutusnõuete rakendamisel. Eestis kaasati metsanduslikku diskussiooni uusi huvigruppe juba säästvat metsandust defineeriva standardi koostamise etapis, mille käigus tekkis mitmeid uudseid ideid, mis leidsid rakendamist ka praktikas. Samas ei ole sertifitseerimine Eestis mõjutanud näiteks lageraiete osakaalu ega raiete intensiivsust. Lisaks ei rakendatud sertimist laialdaselt erametsades, kus vajadus positiivsete muudatuste järele oli üleminekutingimustes suurim. Raiemahtude vähenemise ja säästlikuma metsakasutuse erametsades tõid kaasa eelkõige valitsuse poolt tehtud muudatused metsaseaduses ja selle rangem jõustamine, mis sai alguse aastal 2004.
Töö…
Subjects/Keywords: metsamajandus;
metsapoliitika;
metsad;
sertifitseerimine;
Eesti;
forestry;
forest politics;
forests;
certification;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Hain, H. (2012). The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/25475
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Hain, Hando. “The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
.” 2012. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/25475.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Hain, Hando. “The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
.” 2012. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Hain H. The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2012. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/25475.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Hain H. The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies
. [Thesis]. Tartu University; 2012. Available from: http://hdl.handle.net/10062/25475
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
9.
Tender, Tõnu.
Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal
.
Degree: 2010, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/15124
► Väitekiri koosneb katuspeatükist ning kaheksast artiklist (seitse avaldatud ja üks ilmumas). Töö põhieesmärk on selgitada Eesti mitmekeelsuse arendamise poliitilisi ja sotsiokultuurilisi eeldusi ning võimalusi Euroopa…
(more)
▼ Väitekiri koosneb katuspeatükist ning kaheksast artiklist (seitse avaldatud ja üks ilmumas). Töö põhieesmärk on selgitada Eesti mitmekeelsuse arendamise poliitilisi ja sotsiokultuurilisi eeldusi ning võimalusi Euroopa Liidu (EL) mitmekeelsuse ideaali ning tegeliku poliitika taustal. Töö vaatleb ELi mitmekeelsuspoliitikat: mitmekeelsuse-alaseid eesmärke, tegevusi ja dokumente, millist kaalu need liikmesriikidele omavad ja millise õiguslik-poliitilise ruumi loovad; kuidas on ELi institutsioonides korraldatud mitmekeelne asjaajamine; milliseid võimalusi annab liikmesriigi kodanikele ELi ametliku keele staatus; milliseid keelepoliitilisi visioone on EL seadnud ning millised on tegelikud võimalused nende elluviimiseks. Samuti käsitleb töö Eesti mitmekeelsuspoliitikat ELi keelelise mitmekesisuse ning mitmekeelsuse väärtusest lähtuvalt. Analüüsitud on Eesti elanike suhtumist võõrkeeltesse (mitmekeelsusse), vaadeldud, kas Eesti praegune formaalharidussüsteem soodustab mitmekeelsust või mitte ning analüüsitud keelelise mitmekesisuse olulise komponendi — piirkonnakeelte — arengu tingimusi Eestis (võrdlevalt Prantsusmaaga). Mitmekeelsuse arengu struktuursete tegurite kõrval analüüsib väitekiri võõrkeeltega seonduvaid praktikaid ning hoiakuid indiviidi tasandil: võõrkeelte õppimise motivatsiooni ning seoseid tunnetatud sotsiaalse ruumiga — Eesti geopoliitilise ja kultuurilise ruumi avanemine, elanike liikuvus, meedia poolt konstrueeritud ruum jne.; This thesis comprises an introductory paper and eight articles (seven already published and one shortly to be published). It is designed to outline the political and socio-cultural preconditions and possibilities for the development of multilingualism in Estonia as seen from the point of view of the European Union’s ideal of multilingualism and its relevant policies. The thesis examines the multilingualism policy of the EU: the objectives, activities and documents related to multilingualism; the weight they bare on Member States and the legal and political space they create; how multilingual administration is organised within EU institutions; what opportunities the status of an official EU language gives citizens of Member States; and what language policy visions the EU has established and what the options available to it actually are in implementing them. The thesis also looks at Estonia’s multilingualism policy based on the linguistic diversity and multilingualism values of the EU. Also examined is the attitude of Estonians towards foreign languages (multilingualism); whether Estonia’s existing formal education system promotes multilingualism; and the conditions for the development in the country (compared to France) of regional languages, which are a key component of linguistic diversity. Alongside the structural factors in the development of multilingualism, the thesis analyses foreign language-related practice and attitudes at the individual level: people’s motivation to learn foreign languages and the connections between this and their perceived social space – the opening up of…
Subjects/Keywords: doktoritööd;
mitmekeelsus;
Eesti;
Euroopa Liit
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Tender, T. (2010). Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/15124
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Tender, Tõnu. “Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal
.” 2010. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/15124.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Tender, Tõnu. “Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal
.” 2010. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Tender T. Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2010. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/15124.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Tender T. Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal
. [Thesis]. Tartu University; 2010. Available from: http://hdl.handle.net/10062/15124
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
10.
Lust, Merle.
Assessment of dose components to Estonian population
.
Degree: 2012, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/26109
► Selleks, et teada saada millist kiirgusdoosi saavad Eesti elanikud, tuleb vaadelda erinevaid komponente, mis võivad doosi tekitada. Mitmeid doositekitajaid on erinevate uuringute raames juba hinnatud,…
(more)
▼ Selleks, et teada saada millist kiirgusdoosi saavad Eesti elanikud, tuleb vaadelda erinevaid komponente, mis võivad doosi tekitada. Mitmeid doositekitajaid on erinevate uuringute raames juba hinnatud, kuid seni puudusid veel paar olulist komponenti.
Käesolevas töös määratleti järgmised täiendavad komponendid:
• 210Pb sisaldust õhus. Mõõtmisel kasutati Harku filterjaamadest kogutud filtreid. Mõõdetud eriaktiivsused osutusid natukene kõrgemaks kui sarnastel pikkus- või laiuskraadidel mõõdetud tulemused, ehk siis aritmeetiline keskmine oli 0.37 mBq m-3. Aastane elaniku kiirgusdoos sellest komponendist tulenevalt on suurusjärgus 0.09 mSv ning see on eelkõige tingitud sisedoosist.
• Ehitusmaterjalides leiduvad looduslikud radionukliidid võivad olla väga olulisteks elanikudoosi tekitajateks. Käesoleva uurimistöö raames määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi I väärtused asuvad piirides 0.02 kuni 0.74. See viitab sellele, et ehitusmaterjalide kasutamisel ei ole vaja kasutada piiranguid. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud elaniku aastased kiirgusdoosid jäävad vahemikku 0.16–0.44 mSv.
• Atmosfääris toimunud tuumakatsetuste ja Tšernobõli avarii tulemusel keskkonda sattunud radiotseesiumi (134Cs ja 137Cs) käitumise uurimiseks kasutati 20-25 cm sügavusi pinnaseproove Kirde-Eestis. Proovid võeti sellest piirkonnast eelkõige seetõttu, et Tšernobõli avarii tulemusena tuvastati seal suurimad sadenemised maapinnale. Pinnaseproove võeti enam kui 30 punktis.Radiotseesiumist põhjustatud keskmine aastane elanikudoos on 0.0009 mSv.
Võttes arvesse juba teadaolevad elanikudoosi komponendid ning lisades siis juurde käesoleva töö raames hinnatud, võib väita, et Eesti elaniku kiirgusdoos on keskmiselt 3.23 mSv aastas. Sellele lisandub veel meditsiinist põhjustatav doos.; For assessment of the dose to Estonian population there is a need to assess the doses at least from the all major components. Several dose components have been assessed; however in the current study the following additional components were assessed:
• 210Pb content was measured using aerosol airfilter samples. An arithmetic mean value was estimated to be 0.37 mBq m-3, which is slightly higher than those expected at a location of comparable latitude and longitude. The annual dose due to this component is of the order of 0.09 mSv. Dose caused by 210Pb in the air is determined mainly by the ingestion pathway.
• Radionuclides naturally occurring in building materials may significantly contribute to the annual doses. During the study 53 samples of commonly used raw materials and building products were collected and measured. Their mean values were in the ranges 7–747 Bq kg–1 for 40K, 4.4–69 Bq kg–1 for 226Ra, and 0.8–86 Bq kg–1 for 232Th. The activity index I in the 53 different building materials varied from 0.02 to 0.74 and the radium equivalent, from 6 to 239. The average…
Subjects/Keywords: Eesti;
elanikkond;
kiirgusdoos;
Estonica kogu;
Estonia;
population;
radiation dosage
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Lust, M. (2012). Assessment of dose components to Estonian population
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/26109
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Lust, Merle. “Assessment of dose components to Estonian population
.” 2012. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/26109.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Lust, Merle. “Assessment of dose components to Estonian population
.” 2012. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Lust M. Assessment of dose components to Estonian population
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2012. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/26109.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Lust M. Assessment of dose components to Estonian population
. [Thesis]. Tartu University; 2012. Available from: http://hdl.handle.net/10062/26109
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
11.
Villandi, Maarja.
Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
.
Degree: 2010, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/15131
Subjects/Keywords: magistritööd;
keeleteadus;
eesti keel;
keelesugulus
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Villandi, M. (2010). Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/15131
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Villandi, Maarja. “Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
.” 2010. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/15131.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Villandi, Maarja. “Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
.” 2010. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Villandi M. Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2010. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/15131.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Villandi M. Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta
. [Thesis]. Tartu University; 2010. Available from: http://hdl.handle.net/10062/15131
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
12.
Häidkind, Pille.
Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
.
Degree: 2011, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/18143
► Lapse arengutaseme hindamine on ühelt poolt seotud arengu- ja õppimisprobleemide märkamise ja ennetamisega ning teiselt poolt sobiva õpetuse ja sekkumise planeerimisega. Eesti õpetajate põhilisteks hindamismeetoditeks…
(more)
▼ Lapse arengutaseme hindamine on ühelt poolt seotud arengu- ja õppimisprobleemide märkamise ja ennetamisega ning teiselt poolt sobiva õpetuse ja sekkumise planeerimisega. Eesti õpetajate põhilisteks hindamismeetoditeks on lapse õppimise ja käitumise vaatlus, kunsti- ja kirjatööde analüüs ning vestlused lapsevanematega. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kohandada ja katsetada arengu hindamise teste kuni 8-aastastele lastele, analüüsida nende sobivust kasutamiseks Eesti lasteaedades ja koolides. Uurimistöö objektiks olid Kontrollitud joonistamise vaatlus (CDO; Krogh, 1977; modifitseeritud versioon CDO-R) lapse koolivalmiduse sõeluuringuks ja Psühholoogilis-hariduslik profiil (PEP-R; Schopler, Reichler, Bashford jt., 1990) lapse üldarengu diagnostikaks. Eesti emakeelega ja eakohase arenguga laste uurimine näitas, et CDO sobib koolivalmiduse hindamiseks lasteaia lõpus, CDO-R esimese klassi alguses ja PEP-R on usaldusväärne vahend kuni 5-aastaste laste üldarengu hindamiseks. CDO ja CDO-R testid võimaldavad üldgrupist välja selgitada need lapsed, kelle areng vajab põhjalikumat hindamist; planeerida tegevusi, mis toetavad üleminekut kodust või lasteaiast kooli; alustada õpetuse kohandamist üksikutele lastele või allrühmade kaupa. PEP-R testi tulemused võivad olla aluseks individuaalse arenduskava koostamisel, suunata õpetuse kohandamist nii kodus kui lasteaias, viidata meditsiinilise diagnostika vajadusele, aidata selgitada lapse probleeme tema vanematele.; The assessment of children’s school readiness and general development is related to the prevention and detection of developmental and learning problems on the one hand and, on the other, to the planning of appropriate teaching and intervention. In practice, the main assessment methods for Estonian teachers are the observation of the child’s learning and behaviour, the analysis of his or her school work and interviews with the child’s parents. The aim of the present doctoral thesis was to adapt and try tests for assessing the development of children up to 8 years old, to analyze their suitability to be used in kindergartens and schools of Estonia. The objects of the research were the Controlled Drawing Observation (CDO; Krogh, 1977; modified version CDO-R) for screening child’s school readiness and the Psychoeducational Profile-Revised (PEP-R; Schopler, Reichler, Bashford et al., 1990) for diagnostic child’s general development. The testing results of the normal sample of children whose mother tongue is Estonian showed that the CDO is suitable for the screening of school readiness at the end of kindergarten, CDO-R at the beginning of the first grade and PEP-R is reliable to be used for the general assessment of the development of children up to 5 years old. Based on the results of the CDO and CDO-R tests, it is possible to find out children who need further evaluations, to plan activities that support the transition from home or from kindergarten to school and to start adapting teaching to be suitable for individual children or groups of children. The PEP-R test results…
Subjects/Keywords: lapse areng;
koolivalmidus;
koolieelikud;
Eesti;
child development;
school readiness;
preschoolers;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Häidkind, P. (2011). Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/18143
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Häidkind, Pille. “Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
.” 2011. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/18143.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Häidkind, Pille. “Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
.” 2011. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Häidkind P. Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2011. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/18143.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Häidkind P. Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
. [Thesis]. Tartu University; 2011. Available from: http://hdl.handle.net/10062/18143
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
13.
Vendt, Riho.
Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
.
Degree: 2013, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/30146
► Kaasaegse ühiskonna konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline tagada mõõtetulemuste usaldusväärsus ja rahvusvaheline ekvivalentsus. Usaldusväärsed mõõtmistulemused on vajalikud teadusuuringutes, tööstuses, kaubanduses, riiklikus järelevalves, meditsiiniteenuste osutamisel,…
(more)
▼ Kaasaegse ühiskonna konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline tagada mõõtetulemuste usaldusväärsus ja rahvusvaheline ekvivalentsus. Usaldusväärsed mõõtmistulemused on vajalikud teadusuuringutes, tööstuses, kaubanduses, riiklikus järelevalves, meditsiiniteenuste osutamisel, keskkonnakaitses ja paljudel teistel erialadel. Lisaks riigisiseste mõõtetulemuste seostatuse kindlustamisele tuleb igal riigil täita ka rahvusvahelisi leppeid, mis soodustavad riikidevahelist kaupade ja teenuste vaba liikumist ning aitavad tugevdada riigi majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet. On heaks tavaks, et iga iseseisev riik hoolitseb riikliku mõõtesüsteemi arendamise ja toimimise eest. Enamike riikide mõõtesüsteemide arendamine on kestnud juba rohkem kui sada aastat. Aeg-ajalt tekib uusi iseseisvaid riike, mille arenev majandus vajab suhteliselt kiireid lahendusi usaldusväärsete mõõtetulemuste tagamiseks. Riikliku mõõtesüsteemi ja riigietalonide vajadus Eestis tekkis eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel.
Riigietalonide arendamine on aeganõudev ja ressursimahukas protsess, mida tuleb piiratud vahendite optimaalseks kasutamises hoolikalt planeerida. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium kaardistas 2002. aastal mõõteteenuste vajadused, mille tagamiseks oli tarvilik välja arendada etalonibaas Eestis. Vajaduste rahuldamiseks arendati välja riigietalonid rahvusvahelise temperatuuriskaala ITS 90 taasesitamiseks mõõtepiirkonnas (-40 ... +300) °C ligikaudsel laiendmõõtemääramatuse tasemel 10 mK. Antud mõõtemääramatuse tase on üldjuhul suurem kui temperatuuriskaala esitamisel primaartasemel, kuid sellist taset on keeruline saavutada ainult sekundaarseid vahendeid kasutades. Seetõttu on temperatuuriskaala esitamiseks Eesti riigietalonilaboris (Metrosert) arendatud primaar- ja sekundaarmeetodeid kombineeriv meetod. Eesti temperatuuri riigietaloni näitel kirjeldatud meetod on kasutatav ka teistes laborites, mille eesmärgiks on tagada mõõteteenused sarnasel mõõtemääramatuse tasemel. Väljaarendatud meetod toetab laia valikut erinevaid mõõterakendusi sh kõikide teiste Eesti riigietalonide mõõtevõimet.; Reliability and international equivalence of measurement results are important issues in sustainable operation and development of the modern society. Discrepancies in measurement results have even been identified as one of the major barriers to trade and innovation. It is a common practice that each independent country has established a national measurement infrastructure. In most countries these infrastructures have been developed in a process of scientific research over more than hundred years. Nevertheless new independent countries with evolving economy and needs for a reliable metrology system are still emerging. This was also the case for Estonia, where the development of national standards and measurement scales started only in the 1990-s.
Establishment of a new national measurement standard must be designed carefully for optimal use of limited resources. The study describes establishment and dissemination…
Subjects/Keywords: temperatuur;
mõõtmine;
standardimine;
etalonid;
Eesti;
temperature;
measuring;
standardization;
measurement standards;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Vendt, R. (2013). Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/30146
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Vendt, Riho. “Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
.” 2013. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/30146.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Vendt, Riho. “Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
.” 2013. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Vendt R. Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2013. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/30146.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Vendt R. Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
. [Thesis]. Tartu University; 2013. Available from: http://hdl.handle.net/10062/30146
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
14.
Blöndal, Mai.
Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia
.
Degree: 2012, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/28550
► Eestis on suremus südame veresoonte ateroskleroosi tõttu viimasel aastakümnel oluliselt langenud, ometi paikneme Euroopas edetabelis endiselt esikolmikus. Probleemiks on just kõrge suremus töövõimelise elanikkonna seas.…
(more)
▼ Eestis on suremus südame veresoonte ateroskleroosi tõttu viimasel aastakümnel oluliselt langenud, ometi paikneme Euroopas edetabelis endiselt esikolmikus. Probleemiks on just kõrge suremus töövõimelise elanikkonna seas. Üks tõsisemaid südame veresoonte ateroskleroosi avaldusvorme on südamelihase infarkt ehk kärbumine, mis võib lõppeda surmaga. Siiski saab kaasaegsete tõenduspõhiste ravivõtete viivitamatul rakendamisel patsientide ravitulemusi, sh elulemust, oluliselt parandada.
Aastal 2001. tehtud uuring näitas Eestis suuri lahknevusi südamelihase infarktiga patsientide ravikäsitluses ja -tulemustes erineva ravitasemega haiglates. Seetõttu on viimase kümnendi jooksul palju panustatud ravikäsitluse parandamisele ja ühtlustamisele. Lisaks tõenduspõhiste raviskeemide kasutamise rõhutamisele on üheks prioriteediks olnud võimaldada suuremale osakaalule patsientidest väheinvasiivset ravimeetodit, kus südame veresoontes taastatakse verevool mehhaaniliselt.
Antud uuring näitas, et ajavahemikul 2001 ja 2007 oli südamelihase infarktiga patsientide ravikäsitlus Eestis paranenud nii kõrgema kui madalama etapi haiglates. Siiski kõrgema etapi haiglates oli areng rohkem väljendunud, mis tõi kaasa ka paremad ravitulemused võrreldes madalama etapi haiglatega. Ometigi ei väljendunud parem ravikäsitlus oluliselt paremates ravitulemustes haigla etapi piires. Probleemiks on eelkõige patsientide kõrgem vanus ja kaasuvate haiguste sagedam esinemine. Muuhulgas näitasid töö tulemused, et just suhkurtõvega naissoost patsientidel on risk halvematele ravitulemustele.
Kokkuvõtteks võib uuringutulemustest järeldada, et nii kõrgema kui madalama etapi haiglates on võimalusi ravikäsitluse ja -tulemuste parandamiseks, seejuures võtmeküsimuseks oleks erineva ravitasemega haiglate koostöö. Eestis on vaja jätkata südamelihase infarktiga patsientide ravikäsitluse ja -tulemuste seiret.; Mortality due to coronary heart diseases has decreased in Estonia during the last decade, still being among the highest in Europe. One of the most serious manifestations of coronary heart disease is acute myocardial infarction, also known as heart attack, which is accompanied by a high risk of death. The prompt use of modern evidence-based strategies makes it possible to considerably improve the outcomes, including survival.
A study conducted in 2001 showed important differences in the management and outcomes of patients with myocardial infarction in hospitals providing different levels of care. Therefore much effort has been put into improving and harmonizing the quality of management. In addition to emphasizing the use of evidence-based medications, one of the main priorities has been to enable more patients to receive a minimally invasive management method, in which the blood flow in the vessels of the heart is restored mechanically.
Our study demonstrated that in Estonia between 2001 and 2007 the management of patients with myocardial infarction improved considerably both in hospitals of higher and lower level of care. However, the developments were more…
Subjects/Keywords: südameinfarkt;
ravi;
ravitulemused;
Eesti;
myocardial infarction;
treatment;
treatment outcomes
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Blöndal, M. (2012). Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/28550
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Blöndal, Mai. “Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia
.” 2012. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/28550.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Blöndal, Mai. “Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia
.” 2012. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Blöndal M. Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2012. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/28550.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Blöndal M. Changes in the baseline characteristics, management and outcomes of acute myocardial infarction in Estonia
. [Thesis]. Tartu University; 2012. Available from: http://hdl.handle.net/10062/28550
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
15.
Toomsoo, Toomas.
Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/65114
► Eestis läbiviidud uurimustöö eesmärgiks oli näidata aju ultraheli uuringu abil Parkinsoni tõve korral tekkivaid muutusi keskajus asuvas musttuumas, mis aitaks seda haigust diagnoosida. Täiendavalt uuriti…
(more)
▼ Eestis läbiviidud uurimustöö eesmärgiks oli näidata aju ultraheli uuringu abil Parkinsoni tõve korral tekkivaid muutusi keskajus asuvas musttuumas, mis aitaks seda haigust diagnoosida. Täiendavalt uuriti ka ultraheliuuringu tulemuste seoseid depressiivsete sümptomite esinemisega. Tegemist on innovaatilise meetodiga Parkinsoni tõve diagnoosimiseks, mida Eestis pole varem uuritud. Uuringus osales 300 PT patsienti ja 200 kontrollisikut.
Aju musttuum sisaldab dopamiinirakke, mis Parkinsoni tõvega haigetel haiguse kulu jooksul hävinevad. Läbi kolju tehtava ultraheliuuringu käigus on võimalik mõõta musttuuma piirkonna suurust ja selle kajarikkuse (hüperehhogeensuse) asümmeetria alusel kinnitada Parkinsoni tõve diagnoosi. Uuringul määrati ultraheli diagnostiline väärtus haigete eristamiseks tervetest, mis ühtib varasemalt teistes riikides leitud tulemustega; kõige olulisemaks tulemuse mõjutajaks on vanus. Lisaks näidati erinevust vasaku ja parema ajupoole vahel, mis on seoses esmassümptomite tekkimise poolega.
Lisaks aitab ultraheliuuring kirjeldada depressiivsete sümptomite ilmnemist Parkinsoni tõvega haigetel ajutüves asuvate Raphe tuumade ehhogeensuse esinemise põhjal. Raphe tuumad osalevad virgatsaine serotoniini tootmisel, mille vähenemisel kahjustuse korral võivad tekkida depressiooni sümptomid. Uuring näitas, et ultraheli uuring võimaldab hinnata Raphe tuumade terviklikkust ja on hea meetod varjatud depressiooni sümptomite väljaselgitamiseks.
Läbiviidud uuring oli esimene ulatuslik aju ultraheliuuring Eestis, mis kinnitas ultraheliuuringu diagnostilist väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks. Lisaks teaduslikule väärtusele on sellel oluline kliiniline tähtsus seoses uue meetodi rakendamisega Parkinsoni tõve käsitluses.; The aim of the research carried out in Estonia was to show by transcranial brain sonography the changes in Parkinson's disease in substantia nigra, which would help diagnose the disease. Transcranial brain sonography is an innovative method for diagnosing Parkinson's disease, which has not been studied in Estonia before.
By sonography examination of the skull, it is possible to measure the size of the substantia nigra echogenicity and confirm the diagnosis of Parkinson's disease on the basis of its asymmetry in substantia nigra hyperechogenicity. The study determined the diagnostic value of SN+ to distinguish patients from healthy ones, which is consistent with the results previously found in other countries. There was a difference between the left and right sides of the SN+ that are related to the onset of the Parkinson’s disease initial symptoms. In addition, age was the most important factor influencing the asymmetry of SN+.
The ultrasound study helps to describe the appearance of depressive symptoms in PD patients based on the occurrence of echogenicity of Raphe nuclei in the brainstem. The study showed that the transcranial brain sonography examination provides an estimate of the integrity of the Raphe nuclei and is a good method for detecting the symptoms of hidden depression.
…
Advisors/Committee Members: Asser, Toomas, juhendaja (advisor), Berg, Daniela, juhendaja (advisor), Taba, Pille, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: Parkinsoni tõbi;
depressioon;
diagnostika (med.);
substantia nigra;
ajutüvi;
ultrahelidiagnostika;
Eesti
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Toomsoo, T. (2019). Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/65114
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Toomsoo, Toomas. “Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/65114.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Toomsoo, Toomas. “Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Toomsoo T. Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/65114.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Toomsoo T. Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/65114
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
16.
Karu, Marre.
Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
.
Degree: 2011, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/18103
► Doktoritöö eesmärgiks on analüüsida Eesti ühiskonnas lapsehoolduse peresisest jagunemist meeste ja naiste vahel ning avada põhjuseid, miks liigub Eesti ühiskond kahe leivateenija/kahe hoolitseja peremudeli suunas…
(more)
▼ Doktoritöö eesmärgiks on analüüsida Eesti ühiskonnas lapsehoolduse peresisest jagunemist meeste ja naiste vahel ning avada põhjuseid, miks liigub Eesti ühiskond kahe leivateenija/kahe hoolitseja peremudeli suunas väga aeglaselt. Ennekõike keskendutakse peremudeli ühele komponendile, hoolitsusele ning selle hoolitsuskohustuse peresisesele jagunemisele meeste ja naiste vahel.
Väitekiri tugineb kolmele iseseisvale uurimusele, mis avab perekondade käitumist seoses lapsehoolduspuhkuse soolise jagunemisega erinevatest aspektidest. Uurimused näitavad, et Eestis on sotsiaalpoliitika kujundamisel soolise võrd¬õigus¬likkuse põhimõtete rakendamine takerdunud osalt minevikukoge¬muste, vananenud võrdõiguslikkuse ideoloogia ning isarolli hilise tunnustamise tõttu. Lapse eest hoolitsemine ei ole Eesti hegemoonilise maskuliinsuse osa, mehed ei tunneta, et neilt oodataks suuremat osalust lapsehoolduses ning kardavad sellise ebatüüpilise valiku tagajärgi. Uurimus näitas samuti, et olulist rolli meeste lapsehoolduspuhkusele jäämise valmisolekus mängivad erinevad n.ö. hea lapsevanema kuvandid, mis erineval viisil kujundavad meeste arusaama lapsevanema rollist lapse arengul ning erineval määral tekitavad hirmu lapsehoidja rolli ülevõtmise ees. Oluline roll on ka sel, kuivõrd isade lapsehoolduspuhkusele jäämine ning vanemahüvitise saamine ehk familiseerimine viib emade tööturule sisenemise ehk defamiliseerimiseni. Eesti traditsioonilist soolist tööjaotust toetavas ühiskonnas leiavad perekonnad viise, kuidas meeste lapsehoolduspuhkuse kasutamine on võimalik selliselt, et traditsioonilisi soorolle küsimuse alla ei seata ning liikumist kahe hoolitseja mudeli suunas ei toimu.; The aim of the dissertation is to analyse the division of childcare between men and women in Estonian society. The question is why does Estonian society move so slow towards dual earner/dual carer family model? The dissertation concentrates on dual carer component of the model and on the division of care responsibilities between men and women.
The dissertation is based on three interrelated, original studies focussing on different dimensions of parental leave and its gender implications. The studies suggest that the lack of a gender equality perspective in Estonian policy making is partially due to the coercive ideology of gender equality in the Soviet Union and late acknowledgement of father’s role in the family. Caring for a child is not part of the hegemonic masculinity in Estonia – men do not feel that their participation in childcare expected or accepted and are afraid of negative consequences of atypical choice. Research also showed that different images of parenthood determine the understanding of parent’s role in child’s development and influence father’s intention to stay on parental leave. From the point of view of dual earner/dual carer model it is also significant to what extent has the familisation of fathers lead to the defamilisation of mothers. When women continue being the main carers and fathers can step up or in when it is suitable for their…
Subjects/Keywords: vanemapuhkus;
lapsehoolduspuhkus;
isad;
Eesti;
perepoliitika;
perekonnauuringud;
perekonnasotsioloogia;
parental leave;
fathers;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Karu, M. (2011). Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/18103
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Karu, Marre. “Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
.” 2011. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/18103.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Karu, Marre. “Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
.” 2011. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Karu M. Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2011. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/18103.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Karu M. Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
. [Thesis]. Tartu University; 2011. Available from: http://hdl.handle.net/10062/18103
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
17.
Tamuri, Kairi.
Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
.
Degree: 2017, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/57710
► Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele…
(more)
▼ Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada.
Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid.
Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu.
Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele.
* Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.; The present doctoral dissertation had two major purposes: (a) to find out and describe the acoustic expression of three basic emotions – joy, sadness and anger – in read Estonian speech, and (b) to create, based on the resulting description, acoustic models of emotional speech, designed to help parametric synthesis of Estonian speech recognizably express the above emotions.
As far as synthetic speech has many applications in different fields, such as human-machine interaction, multimedia, or aids for the disabled, it is vital that the synthetic speech should sound natural, that is, as human-like as possible. One of the ways to naturalness lies through adding emotions to the synthetic speech by means of models feeding the synthesiser with combinations of acoustic parametric values necessary for emotional expression.
In order to create such models of emotional speech, it is first necessary to have a detailed knowledge of the vocal expression of emotions in human speech. For that purpose I had to investigate to what extent, if any, and in what…
Advisors/Committee Members: Pajusalu, Karl, juhendaja (advisor), Pajupuu, Hille, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: eesti keel;
emotsioonid;
kõnesüntees;
akustika;
Estonian language;
emotions;
speech synthesis;
acoustics
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Tamuri, K. (2017). Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/57710
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Tamuri, Kairi. “Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
.” 2017. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/57710.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Tamuri, Kairi. “Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
.” 2017. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Tamuri K. Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2017. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/57710.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Tamuri K. Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
. [Thesis]. Tartu University; 2017. Available from: http://hdl.handle.net/10062/57710
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
18.
Altrov, Rene.
The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
.
Degree: 2014, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/40543
► Väitekirja eesmärk oli luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitas, kui oluline on korpust…
(more)
▼ Väitekirja eesmärk oli luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitas, kui oluline on korpust enne selle loomist hoolikalt planeerida ja tulemust analüüsida. Saadud teadmisi saavad rakendada nii emotsiooniuurijad kui ka kõnekorpuste arendajad.
Eesti korpuse teeb teiste kõneemotsioonikorpuste seas ainulaadseks asjaolu, et lausete emotsioon on märgendatud selle järgi, kas emotsiooni kannab lause heli või mõjutab emotsiooni äratundmist häälest lause verbaalne sisu. Selline jaotus teeb võimalikuks emotsioonide uurimise nii kõnes kui kirjas.
Eesti emotsionaalse kõne korpus on üks väheseid esilekutsutud mõõdukalt väljendunud emotsioone sisaldavaid kõnekorpusi, mis on dokumenteeritud, avalikult ja tasuta kättesaadav. Korpuse jaoks on salvestatud n-ö tavalise inimese etteloetud tekstid, kellele ei ole öeldud, millise emotsiooniga tuleb tekste lugeda.
Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpuses olevate lausete emotsioonid on määranud kuulajad testidega, on töös olulised emotsioonide tajuga seotud küsimused. Väitekirja raames on leidnud kinnitust, et kuulajad suudavad hästi ära tunda mõõdukalt väljendatud emotsioone mitteprofessionaalse lugeja häälest. Uurimistulemused toetavad otsust valida Eesti emotsionaalse kõne korpuse lausete emotsiooni määrajateks üle 30-aastased eesti keelt emakeelena rääkivad täiskasvanud eestlased, kuna nad suudavad noortest paremini dekodeerida sõnumi emotsiooni. Samuti näitasid tulemused, et emotsioonidest arusaamine on kultuurisõltlik Uurimistulemused ei kinnitanud empaatia olulist rolli emotsioonide tuvastamisel häälest, küll aga näitasid meeste ja naiste erinevust emotsioonide tuvastamisel.
Korpus on niisugusena, nagu ta teoreetiliselt kavandati olemas ja sisaldab praegu ühe naishääle lauseid, mis on klassifitseeritud vihaks, rõõmuks, kurbuseks ja neutraalsuseks (vt http://peeter.eki.ee:5000). Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpus on kergesti laiendatav, arendatakse seda edasi vastavalt uutele uurimissuundadele.; The aim of the thesis was to develop a theoretical base for the Estonian Emotional Speech Corpus and to test the validity of the theoretical starting-points on the Corpus material.
The Corpus is now ready as designed (see http://peeter.eki.ee:5000). The results of the research reveal the importance of detailed planning and of the design elements of the Corpus. The theoretical starting-points of the study are relevant and applicable in real situations. Therefore these results could be taken into consideration in the creation of other emotional speech corpora.
What makes this Corpus unique among the other corpora of its kind is the fact that its sentences have different labels according to whether their emotion is carried just by the sound of the sentence or whether the recognition of their emotion from vocal expression may be influenced by the verbal-semantic content. This classification enables the research of emotions both in speech as well as in writing.
Estonian Emotional…
Subjects/Keywords: korpuslingvistika;
eesti keel;
emotsioonid;
corpus linguistics;
Estonian language;
emotions
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Altrov, R. (2014). The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/40543
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Altrov, Rene. “The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
.” 2014. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/40543.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Altrov, Rene. “The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
.” 2014. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Altrov R. The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2014. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/40543.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Altrov R. The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
. [Thesis]. Tartu University; 2014. Available from: http://hdl.handle.net/10062/40543
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
19.
Ogren, David.
Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
.
Degree: 2018, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/59226
► Probleemi kirjeldus. Reeglid, mis kirjeldavad täis- ja osasihitise vastandust eesti keeles, kehtivad küllaltki järjekindlalt, kui sihitis kuulub finiitse verbivormi juurde, mitte aga siis, kui sihitis…
(more)
▼ Probleemi kirjeldus.
Reeglid, mis kirjeldavad täis- ja osasihitise vastandust
eesti keeles, kehtivad küllaltki järjekindlalt, kui sihitis kuulub finiitse verbivormi juurde, mitte aga siis, kui sihitis laiendab infiniitset verbivormi. Kui finiitlauses on keelekasutajal enamasti lihtne otsustada, kas sündmus on mõeldud kestva või lõpetatuna, ja sihitise kääne valitakse sellest tõlgendusest tulenevalt (vrd küpsetas õunakooki ja küpsetas õunakoogi), siis näiteks da-infinitiivi puhul on mõtestus palju hägusam: kas tahan küpsetada õunakooki või tahan küpsetada õunakoogi? Mõlemad variandid on võimalikud. See aga ei tähenda, et sihitise käände valik oleks juhuslik; isegi kui puudub selge reegel, mille järgi saab sobivaima käände valida, on igal lausel mõned olulised süntaktilis-semantilised tunnused, mis suunavad valikut, soodustades ühe või teise käände kasutust.
Doktoritöö keskendub objekti käändevalikule da-infinitiivi puhul, mis on kõige laiema kasutusalaga infiniitne verbivorm
eesti keeles. Uurimuse üks põhieesmärk oli välja selgitada da-infinitiivi konstruktsioonides esineva sihitise käände valikut mõjutavad tegurid ning nende omavahelised suhted, vaadeldes lauseid, milles sihitise käände seletamiseks ei piisa objekti vormivahelduse põhireeglitest. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda erinevaid da-infinitiiviga konstruktsioone, et näha, kuivõrd sarnased on neis sihitise käänet mõjutavate tegurite kimbud: kas kõigis konstruktsioonides ilmnevad samad tendentsid?
Tulemus ja kasutegur.
Sihitise käände varieerumine da-infinitiiviga konstruktsioonides on tihedalt seotud sõnajärjega ning sellega, kas lauses kirjeldatakse korduvat või ühekordset sündmust; osasihitis on sagedasem korduvate sündmuste puhul ning siis, kui sihitis eelneb da-infinitiivile. Lisaks võivad mõju avaldada leksikaalsed elemendid, mis ei kuulu da-infinitiiviga fraasi (vrd näiteks verbe tahtma ja otsustama; tahtis osta autot on palju vastuvõetavam kui otsustas osta autot).
Doktoritöö näitab, et tegeliku keelekasutuse selgitamiseks ei piisa „reeglitest“, tegemist on konstruktsioonidele omaste, sageli erinevate tendentsidega, kusjuures mõnes konstruktsioonis kasutatakse sihitise käändeid üsna ebajärjekindlalt. Sellise varieerumise seletamiseks tuleb keelekasutust vaadelda kui omavahel vastandlike motivatsioonide võistluse tulemust, kus on argumendid nii täis- kui ka osasihitise kasutamise poolt, kuid igas konkreetses lauses võib ainult üks kääne peale jääda. Uurimistulemused on huvipakkuvad rahvusvahelise keeleteaduse jaoks ning annavad olulist infot
eesti keele uurimise, keeleõppe jm rakenduste jaoks.; Research question.
The rules describing the alternation between total and partial objects in Estonian do not apply with nearly the same regularity in da¬-infinitive constructions as they do in finite clauses. In finite clauses, it is generally easy for the speaker to decide whether he/she conceptualizes an event as continuous or completed, and to choose the appropriate object case accordingly (partial object for continuous activity, total object for…
Advisors/Committee Members: Metslang, Helle, juhendaja (advisor), Metslang, Helena, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: eesti keel;
grammatika;
infinitiivid;
Estonian language;
grammar;
infinitives
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Ogren, D. (2018). Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/59226
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Ogren, David. “Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
.” 2018. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/59226.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Ogren, David. “Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
.” 2018. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Ogren D. Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2018. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/59226.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Ogren D. Object case variation in Estonian da-infinitive constructions
. [Thesis]. Tartu University; 2018. Available from: http://hdl.handle.net/10062/59226
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
20.
Järs, Anu.
Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
.
Degree: 2010, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/15172
Subjects/Keywords: magistritööd;
ajalugu;
ujumine;
kuurordid;
Eesti
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Järs, A. (2010). Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/15172
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Järs, Anu. “Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
.” 2010. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/15172.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Järs, Anu. “Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
.” 2010. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Järs A. Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2010. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/15172.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Järs A. Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. sajandil
. [Thesis]. Tartu University; 2010. Available from: http://hdl.handle.net/10062/15172
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
21.
Jaanus, Andres.
Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
.
Degree: 2011, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/17523
► Muutused fütoplanktoni kui mere ökosüsteemi ühe aluskomponendi koosseisus kutsuvad esile nii struktuurseid kui funktsionaalseid nihkeid toiduahela järgmistes lülides. Töös on analüüsitud Eesti rannikumere erinevatest osadest…
(more)
▼ Muutused fütoplanktoni kui mere ökosüsteemi ühe aluskomponendi koosseisus kutsuvad esile nii struktuurseid kui funktsionaalseid nihkeid toiduahela järgmistes lülides. Töös on analüüsitud Eesti rannikumere erinevatest osadest kogutud seireandmeid 1990-ndate algusest kuni praeguseni. Saadud tulemused fikseerivad fütoplanktoni sesoonse dünaamika põhijooned. Fütoplanktoni liigilise koosseisu aastatevahelist ja sesoonisisest varieeruvust seletatavad ühelt poolt ilmastikutingimusted ning teiselt poolt vee toitainetesisaldus. Temperatuur ja soolsus on peamised tegurid, mis kujundavad Läänemere, sealhulgas Soome lahe fütoplanktoni koosluste struktuuri ja levikut. Lühikesel ajaskaalal on looduslike ja inimtekkeliste protsesside osakaalu määramine fütoplanktoni dünaamikas keeruline, sest püsivama iseloomuga muutused leiavad aset järk-järgult ning isegi mõõdukas toitainetesisalduse kasv peegeldub liigilises koosseisus vähemärgatavalt.
Fütoplanktoni ajalis-ruumiline varieeruvus tingib, et sesoonseid muutusi tuleb jälgida võimalikult väikese ajasammuga, ent samas vaatluste ja analüüsikulusid mõistlikul tasemel hoides. Traditsiooniliste meetodite kõrval saab seiret tõhustada kommertsalustele paigaldatud järelvalveta mõõtmis- ja proovikogumissüsteemide abil. Teadmised fütoplanktoni koosluste suktsessiooni ja üksikute liikide ajalis-ruumilist dünaamika kohta võimaldavad anda soovitusi seiresageduse optimeerimiseks, arvestades vetikaõitsengute esinemise ajalisi mustreid ja õitsenguvaheliste perioodide suuremat stabiilsust koosluse struktuuris. Pakutakse välja potentsiaalsed uued keskkonnaseisundi indikaatorid Läänemere põhjaosa jaoks.; Changes in phytoplankton composition may reflect structural and functional ecosystem shifts. In this thesis, the general patterns of seasonal dynamics in four areas of Estonian operational phytoplankton monitoring have been demonstrated. All data are linked to spatial distributions of abiotic parameters and the results are discussed in relation to present and future environmental challenges to the Baltic Sea. Temperature and salinity are the main factors shaping the phytoplankton communities in the Gulf of Finland. Most of the statistically significant changes over the study period (1993–2010) have been related to increases in the mean seasonal or monthly biomass values at different taxo¬nomic levels.
Measuring seasonal changes and inter-annual variability requires extensive sampling efforts. The optimal sampling frequency for the northern parts of the Baltic Sea has been discussed and alternative methods of phytoplankton monitoring introduced. Although phytoplankton biomass and species composition are influenced by different mechanisms, the impact of climate change may be overwhelming in the future and induce changes at higher trophic levels. Therefore it is important to maintain long-term biological monitoring programs to assess the biological response to both relatively slow processes and short-term events in water environment.
Phytoplankton is also determined as one of the biological quality…
Subjects/Keywords: dissertatsioonid;
fütoplankton;
Eesti;
Läänemeri;
rannikumeri;
phytoplankton;
Estonia;
Baltic Sea;
coastal waters
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Jaanus, A. (2011). Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/17523
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Jaanus, Andres. “Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
.” 2011. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/17523.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Jaanus, Andres. “Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
.” 2011. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Jaanus A. Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2011. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/17523.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Jaanus A. Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
. [Thesis]. Tartu University; 2011. Available from: http://hdl.handle.net/10062/17523
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
22.
Soodla, Karin.
Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles
.
Degree: 2010, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/15263
Subjects/Keywords: magistritööd;
keeleteadus;
eesti keel
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Soodla, K. (2010). Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/15263
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Soodla, Karin. “Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles
.” 2010. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/15263.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Soodla, Karin. “Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles
.” 2010. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Soodla K. Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2010. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/15263.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Soodla K. Morfoloogilisi, morfosüntaktilisi ja sõnamoodustuslikke nähtusi eesti internetikeeles
. [Thesis]. Tartu University; 2010. Available from: http://hdl.handle.net/10062/15263
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
23.
Vorobjov, Sigrid.
Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
.
Degree: 2012, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/26204
► Uimastite tarvitamine, eriti nende süstimine, on Eestis terav probleem. Hinnanguliselt on Eestis ligi 10 000 süstivat narkomaani – enamasti noored (keskmiselt 24−27-aastased) venekeelsed mehed Tallinnast…
(more)
▼ Uimastite tarvitamine, eriti nende süstimine, on Eestis terav probleem. Hinnanguliselt on Eestis ligi 10 000 süstivat narkomaani – enamasti noored (keskmiselt 24−27-aastased) venekeelsed mehed Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Peamiselt süstitakse fentanüüli ja amfetamiini, üsna levinud on mitme aine koostarvitamine.
Süstiv narkomaania põhjustab nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele rohkesti kulutusi. Sellega kaasnevad enneaegsed surmad HIVi ja üledooside tõttu. Samuti tõstab see tervishoiu- (nt narkomaaniaravi, HIVi/AIDSi, C- ja B-hepatiidi ravi) ja sotsiaalkulutusi (nt riigitoetused), samuti õiguskaitseorganite kulutusi. Probleemi tõsidus viitab jätkuvale vajadusele ennetuse ja kahjude vähendamise teenuste järele.
Käesolev uuring annab teavet riskirühma vajadustest, millega tuleb teenuste planeerimisel arvestada. On teada, et ligi veerand süstivatest narkomaanidest alustab süstimist 15-aastaselt ja nooremalt, noorimad on 9−10-aastased. See on oluline rahvatervise probleem, mille lahendamiseks tuleb hinnata olemasolevaid sekkumisi ning välja töötada uusi, mis väldiksid või lükkaksid lastel/noortel edasi uimastite tarvitamise alustamist.
Ulatuslikku HIVi ja C-hepatiidi levimust Eestis põhjustab enamasti süstimisvarustuse jagamine süstivate narkomaanide vahel. Et vähendada HI-viirusega nakatumise ohtu ning piirata verega edasikanduvate nakkushaiguste levikut, võib ühe meetodina rakendada muude manustamisviiside propageerimist süstivate narkomaanide hulgas. Samuti tuleb puhaste süstalde kättesaadavus võimalikult lihtsaks teha. Lisavõimalusi pakub koostöö apteekritega, kes on nõus osalema riskikäitumist vähendavate teenuste pakkumisel, eriti piirkondades, kus süstiv narkomaania on enam levinud.
Kokkuvõtteks: uimastipoliitika tuginemine tõenduspõhisele teabele ei kõrvalda uimastite tarvitamise probleemi, kuid tõenduspõhisus aitab valida efektiivsemaid sekkumisi ja suunata piiratud ressursse sinna, kus neid enim vajatakse.; Drug abuse, especially injecting drug use, is a significant problem in Estonia. There are over 10 000 injecting drug users, living mainly in Tallinn and in the north-eastern part of Estonia. The majority of injecting drug users are Russian speaking young (mean age 24 to 27 years) males. The main drugs injected are fentanyl and amphetamine, also poly-drug use is prevalent.
Injecting drug use is associated with several health and social costs. It leads to premature deaths due to HIV and overdoses. In addition causing health related costs (e.g. treatment of dependence disorder and infectious diseases – HIV, HCV) and social costs (e.g. state benefits, criminal justice system and police arrests). The extent and severity of Estonian injecting drug use problem, affecting both injecting drug users and the wider community, underscores the need for the continuous provision of preventive and harm reduction interventions.
Current study builds knowledge base needed for developing and tailoring the prevention and harm reduction programs to the needs of the target population in Estonia. We documented that…
Subjects/Keywords: narkomaania;
narkopoliitika;
Eesti;
drug policy;
drug abuse;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Vorobjov, S. (2012). Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/26204
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Vorobjov, Sigrid. “Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
.” 2012. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/26204.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Vorobjov, Sigrid. “Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
.” 2012. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Vorobjov S. Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2012. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/26204.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Vorobjov S. Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
. [Thesis]. Tartu University; 2012. Available from: http://hdl.handle.net/10062/26204
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
24.
Siiner, Maarja.
Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
.
Degree: 2012, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/28036
► Doktoritöö analüüsib kriitiliselt keelepoliitika tulemuslikkust keele kasutamise suunajana. Analüüsi peamisi järeldusi on, et praegune Eesti keelepoliitilistes dokumentides sõnastatud keelepoliitika põhifunktsioon, tagada keelenormi säilimine ja keelekasutuse…
(more)
▼ Doktoritöö analüüsib kriitiliselt keelepoliitika tulemuslikkust keele kasutamise suunajana. Analüüsi peamisi järeldusi on, et praegune Eesti keelepoliitilistes dokumentides sõnastatud keelepoliitika põhifunktsioon, tagada keelenormi säilimine ja keelekasutuse vastavus normile, raskendab keele kasutamise, õppe ja keelelise lôimumise problemaatika kompleksset käsitlemist. Inspireerituna nii sotsiolingvistikast, etnolingvistikast, sotsioloogiast kui ka politoloogiast, arendab töö välja keelepoliitika laiendatud mõiste, vaadeldes keelepoliitikat kui protsessi, milles osalevad peale poliitikute ka ühiskonna eri tasanditel olevad keelepoliitilised toimijad, näiteks õpetajad, haridusasutused, ettevõtted jne. Keelepoliitika dünaamilise mõiste aluseks on arusaam, et keelekasutajate vajadused on muutuvad ja sõltuvad keelekasutaja elufaasist ning laiemast ühiskondlikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest kontekstist. Keelepoliitika kauaaegsed uurijad Jernudd ja Nekvapil on rõhutanud keelepoliitika seotust sotsiaalpoliitikaga, kuna keelepoliitilised meetmed peavad tagama kôigi ühiskonna liikmete võrdse kaasamise majan¬dusse, kõrgharidusse ja kodanikuühiskonda. Keelepoliitika tegelik väljakutse seisnebki selle ideaali ja kehtiva olukorra vahe vähendamises. Dokoritöö uurib võrdlevalt Taani ja Eesti keelepoliitilisi mudeleid, näidates kuidas ja kas täna pakutavad lahendused keele kasutajat elus hakkamasaamisel toetavad. Analüüsist järeldub, et oluline on keelepoliitika paindlikkus: mida rohkem ühiskonna eri tasandite toimijaid (rahvusvahelise, riikliku, kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste tasandi toimijad) on kaasatud keeleprobleemide määratlemisse ning lahenduste leidmisse, seda paindlikum on keelepoliitika ja seda toimivamad on pakutud lahendused. Mida kesksemat rolli mängib probleemide määratlemisel ja lahenduste leidmisel riik, seda vähem paindlik on keelepoliitika ja seda vähem on riigil resursse kohalikke ja keerukaid probleeme lahendada. Teine oluline tegur on sekkumise aeg subjekti seisukohalt ehk millises inimese elufaasis riik keelekasutaja ellu sekkub. Mida varasemas elufaasis riik kontrollides ja tugiõpet pakkudes sekkub, seda tulemuslikum see on. Hilisemas elufaasis toimivad aga paremini kontekstuaalsed lahendused ettevõtete või kohalike omavalitsuste tasandil, kus keeleõpet pakutakse näiteks täiendkoolituse või praktika käigus töökohal.; Answering the question of whether and how language policies can succeed also requires a critical reconsideration of what language policy is about in terms of goals stated and infrastructure developed. Rather than asking how the existing policy quarantees survival of a language norm, the question should be whether and how the policy address language users’ needs, ensuring social justice, economical well-being and participation in democratic processes in the society for all it’s members. Without language users’ active choice to use a language, there is no (future for a) language. For that purpose an extended and interdisciplinary concept of language policy is offered that goes beyond…
Subjects/Keywords: Eesti;
Taani;
keelepoliitika;
võrdlev analüüs;
Estonia;
Denmark;
language policy;
comparative analysis
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Siiner, M. (2012). Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/28036
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Siiner, Maarja. “Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
.” 2012. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/28036.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Siiner, Maarja. “Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
.” 2012. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Siiner M. Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2012. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/28036.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Siiner M. Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
. [Thesis]. Tartu University; 2012. Available from: http://hdl.handle.net/10062/28036
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
25.
Piir, Ragne.
Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/65445
► Rahvusvahelises lepinguõiguses kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus ise kokku leppida, millise riigi õigust nendevahelisele lepingule kohaldada tuleb. Rooma I määrus, mis reguleerib lepingulistele…
(more)
▼ Rahvusvahelises lepinguõiguses kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus ise kokku leppida, millise riigi õigust nendevahelisele lepingule kohaldada tuleb. Rooma I määrus, mis reguleerib lepingulistele võlasuhetele kohaldatavat õigust, näeb selles osas siiski ette mitmeid olulisi piiranguid. Muuhulgas kuuluvad siia piirangud, mille eesmärgiks on kohtu asukohariigi olulisimate põhimõtete kaitse (nt kohtu asukohariigi üldist kehtivust omavad sätted ja avalik kord), aga ka lepingulises suhtes eelduslikult nõrgemat poolt kaitsvad sätted (nt tarbija- ja individuaalsete töölepingute osas).
Nende üldiste ja spetsiifiliste kohaldatava õiguse valiku vabaduse põhimõtet piiravate normide omavaheline vahekord ei ole siiski selge. Lisaks tuleb arvestada, et tarbijalepingute ja individuaalsete töölepingute osas on EL-s vastu võetud mitmeid eri direktiive, mis omakorda sisaldavad kohaldatava õiguse valikut piiravaid sätteid ja mis erinevalt EL määrustest tuleb riigisisesesse õigusesse täiendavalt üle võtta. Seega vajab käsitlemist ka küsimus, milline on direktiivide ja neil põhinevate riigisiseste sätete roll Rooma I määruses sisalduvate nõrgema lepingupoole kaitsesätete kõrval, aga ka Rooma I määruses sisalduvate avalikku huvi kaitsvate normide kõrval. Samuti tuleb analüüsida, kas direktiivid on töös käsitletavas osas
Eesti õigusesse õigesti üle võetud ning kas neid rakendatakse õigesti. Eelnev ongi doktoritöö eesmärgiks.
Töös jõutakse järeldusele, et tarbijalepingute direktiivide osas võiksid kollisiooniõiguslikud küsimused edaspidi jääda Rooma I määruse lahendada, lähetatud töötajate töölepingute osas aga on jätkuvalt vajadus ka lähetatud töötajate erisusi arvestava direktiivi järele. Avaliku korra erandi roll tarbijate ja lähetatud töötajate kaitsmisel jääb väitekirjas toodust nähtuvalt ka edaspidi tõenäoliselt üksnes marginaalseks.; International contract law is known to widely adhere to the principle of freedom of choice of law. Therefore, the parties to the contract are generally free to choose the law to govern their contract. Nevertheless, the Rome I Regulation, which regulates the law applicable to contractual obligations, also sets forth certain important limits to party autonomy. These serve mainly to safeguard the fundamental principles of the forum country (e.g overall mandatory provisions and public policy clause) as well as to protect the typically weaker parties to international contracts (these include, for example, contracts with consumers and employees).
However, the interface of these general and specific limitations to party autonomy is unsettled. What is more, the criteria to designate the law applicable to such contracts involving a weaker party is, in domains such as various consumer contracts and individual employment contracts involving the posting of workers, further supplemented by specific conflict-of-law provisions deriving from different EU directives that require transposition into national laws. It is therefore worth asking which role do these directives and…
Advisors/Committee Members: Tavits, Gaabriel, juhendaja (advisor), Sein, Karin, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: rahvusvaheline õigus;
lepinguõigus;
võlasuhted;
tarbijalepingud;
lähetused;
töölepingud;
õigusnormid;
Eesti;
Euroopa
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Piir, R. (2019). Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/65445
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Piir, Ragne. “Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/65445.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Piir, Ragne. “Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Piir R. Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/65445.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Piir R. Mandatory norms in the context of Estonian and European international contract law: the examples of consumers and posted workers
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/65445
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
26.
Küngas, Annika.
Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel
.
Degree: 2014, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/42733
► Millised oleksid tulemused, kui paluda keelekasutajal defineerida sõnu, nagu näiteks põhimõtteliselt, tegelikult, loomulikult, täpselt, ilmselt, lihtsalt? Siinne keeleteaduslik doktoritöö uuribki nende sõnade näitel ühe eesti…
(more)
▼ Millised oleksid tulemused, kui paluda keelekasutajal defineerida sõnu, nagu näiteks põhimõtteliselt, tegelikult, loomulikult, täpselt, ilmselt, lihtsalt? Siinne keeleteaduslik doktoritöö uuribki nende sõnade näitel ühe eesti keeles esineva sõnagrupi kujunemist ja kasutamist, näidates, kuidas on sama kirjapildiga lt-lõpulisi sõnu võimalik pruukida eri funktsioonides. Need keelendid (lt-sõnad) on sõnaraamatutes esitatud ennekõike konkreetse tähendusega määrsõnadena. Paralleelselt on need aga tarvitusel ka sõnadena, mis omandavad oma täpse funktsiooni alles kindlas keelelises ümbruses. Sellisel juhul kasutatakse neid sekkumisel, parandamisel, öeldu pehmendamisel, kommenteerimisel, rõhutamisel, kinnitamisel, sidumisel jne.
Kõrvutades lauseid „Ta tunneb oma tööd nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt“ ning „Praktiliselt kõik saalisviibijatest on mehed“, võib märgata, kuidas sõna praktiliselt funktsioneerib kahes lauses eri moel. Esimeses lauses on tegemist määrsõnaga, mis kannab tähendust ’tegelikkuses, praktikas’. Teises lauses on aga sõna praktiliselt kasutusel umbmäärases funktsioonis („Peaaegu kõik saalisviibijatest on mehed“) ning ilmselt ei tõlgendaks keelekasutaja lauset kui „Tegelikkuses on kõik saalisviibijad meessoost“.
Siinne uurimus põhineb peamiselt viimase sadakonna aasta eesti kirjakeelel ning sellesse kuuluvad artiklid käsitlevad mitmefunktsiooniliste lt-sõnade arengut, kirjeldades nende kujunemist ja kasutamist nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Nendel keelenditel on senise täistähendusliku tarvituse kõrval järjest sagedasemaks muutunud pragmaatiline kasutus. Doktoriväitekiri esitab ühelt poolt lt-sõnade arengumudeli, võttes oluliste faktoritena arvesse esilekerkivat varieerumist ning sõnade funktsioone. Teisalt panustab töö keele muutumise uurimisvaldkonda üldiselt, luues käsitletavast nähtusest tervikpildi.; What would be the result if a language user would have to define words like tegelikult ‘actually; in fact’, praktiliselt ‘virtually; practically’, põhimõtteliselt ‘basically; in principle’, täpselt ‘exactly; precisely’, loomulikult ‘of course; naturally’, ilmselt ‘visibly; apparently’, lihtsalt ‘just; simply’ etc.? This dissertation in linguistics investigates the use and development of a group of words in Estonian. Using the words above as examples, it is shown how the items with the same written form can be used in different functions. These so-called lt-words are primarily seen as full content adverbs. Yet at the same time they are also used as items that acquire their precise function in a specific context. In case of the latter, they are used to interfere, to repair, to hedge, to intensify, to comment etc.
Consider the following illustrative sentences involving the word praktiliselt ‘practically; in practice, in reality’ in two distinctly different functions: ”Ta tunneb oma tööd nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt ‘He knows his work both theoretically as well as practically’“ and „Praktiliselt kõik kohalviibijatest on mehed ‘Practically all of those present are men’. In…
Subjects/Keywords: eesti keel;
muutumatud sõnad;
määrsõnad;
Estonian language;
function words;
adverbs
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Küngas, A. (2014). Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/42733
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Küngas, Annika. “Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel
.” 2014. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/42733.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Küngas, Annika. “Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel
.” 2014. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Küngas A. Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2014. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/42733.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Küngas A. Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel
. [Thesis]. Tartu University; 2014. Available from: http://hdl.handle.net/10062/42733
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
27.
Triisberg, Triin.
Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
.
Degree: 2014, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/40529
► Eesti on olnud üheks maailma sooderikkamaks riigiks, kuid soid on siin ka ulatuslikult kuivendatud kasutamiseks metsa- või põllumaana ning turba kaevandamiseks. Kui varasemalt kaevandati peamiselt…
(more)
▼ Eesti on olnud üheks maailma sooderikkamaks riigiks, kuid soid on siin ka ulatuslikult kuivendatud kasutamiseks metsa- või põllumaana ning turba kaevandamiseks. Kui varasemalt kaevandati peamiselt tükkturvast ja mõju loodusele ei olnud suur, siis 1950ndatest võeti kasutusele freestehnoloogia, mistõttu on nii kaevandamisalade kui ka kaevandamise järgselt tekkinud jääksoode pindala kiiresti suurenenud. Praegu on see Eestis 9371 ha jääksoid, kuid nende pindala suureneb lähikümnendil veelgi. Jääksood mõjutavad ümbruskonna hüdroloogilist režiimi ja mikrokliimat, vähendavad looduslikku mitmekesisust, suurendavad kasvuhoonegaaside emissiooni ja on väga tuleohtlikud ning seetõttu tuleks jääksood korrastada. Eestis on see ka seadustega nõutav, kuid jääksoid on seni veel väga vähe korrastatud. Jääksoode spontaanne taastaimestumine toimub väga aeglaselt, kuna elujõuline seemnepank on hävitatud ning ainult mõned tuulega saabunud levised on võimelised seal idanema ning kasvama hakanud taimed püsima. Peamiselt takistavad taastaimestumist ebasoodsad keskkonnafaktorid: ebastabiilsed ning ebasoodsad niiskustingimused, tuuleerosioon ning külmakerge.
Käesoleva doktoritöö peamisteks eesmärkideks oli selgitada välja keskkonnafaktorid, mis mõjutavad jääksoode taastaimestumist; selgitada erinevusi kesk- ja ääreosade taimestumises nii jääksoodel kui ka kasvuhooneeksperimendi põhjal; testida, kuidas mõjutab jääksoo liigirikkust väetamine ja paremate niiskustingimuste loomine ning selgitada, kas üldistatud keskkonnafaktorid – jääkturba omadused ja paksus – on rakendatavad kui indikaatorid jääksoode korrastamise planeerimisel.
Väliuuringute ja jääksoode revisjoniandmete analüüsil tehti kindlaks, et jääksoode taastaimestumine sõltub kõige enam kaevandamise viisist, mikrovormist, ning jääkturba omadustest. Liigirikkus jääksoodel vähenes looduslikult taimestunud kooslustega piirnevatelt äärealadelt keskosa suunas. Kasvuhoonekatse tulemused näitasid aga, et servaefektist olulisemaks on paremad niiskustingimused, mis võimaldasid paljudel liikidel kasvama hakata. Ühekordne väetamine ei avaldanud mõju taimeliikide koguarvule jääksoodest võetud proovides, kuid suurendas keskmist taimeliikide arvu ja katvust, samuti ei mõjutanud väetamine kasvuhoones hoitud proovide üldist liigirikkust, mis osutab sellele, et jääksoode aeglane taastaimestumine on tingitud pigem ebasoodsatest niiskustingimustest. Taastaimestumist mõjutab veel ka jääkturba paksuses ja omadused. Korrastamiseks sobiva suuna valimisel osutus oluliseks piiriks turba paksus 2,3 m: alad, mille turbakihi paksus on alla 2,3 m sobivad korrastamiseks madal- või siirdesookoosluste ning üle 2,3 m alad rabakoosluste suunas. Aladel, kus on võimalik taastada rabakooslust, on soovitatav luua mikrovormi erinevusi kujundades jääkväljadele kuivenduskraavidega risti piklikke lohke. Taastaimestumise protsessi saab kiirendada ja edukust suurendada taimematerjali introdutseerimise teel.; Estonia is one of the most peatland rich countries in the world. The peatlands are here widely drained for forestry,…
Subjects/Keywords: jääksood;
metsauuendus;
keskkonnategurid;
Eesti;
cut-over peatlands;
reforestation;
environmental factors;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Triisberg, T. (2014). Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/40529
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Triisberg, Triin. “Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
.” 2014. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/40529.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Triisberg, Triin. “Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
.” 2014. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Triisberg T. Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2014. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/40529.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Triisberg T. Factors influencing the re-vegetation of abandoned extracted peatlands in Estonia
. [Thesis]. Tartu University; 2014. Available from: http://hdl.handle.net/10062/40529
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
28.
Lotman, Rebekka.
Eesti sonett
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/63752
► Sonett jõudis eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trükis 1881. aastal. Sellest ajast kuni tänapäevani on see luulevorm eesti kirjanduslugu…
(more)
▼ Sonett jõudis
eesti keelde üsna meie kirjaliku luule algusaegadel – esimesed sonetid ilmusid trükis 1881. aastal. Sellest ajast kuni tänapäevani on see luulevorm
eesti kirjanduslugu läbinud kord erksama, kord tuhmima, aga katkematu niidina. Milline on
eesti soneti spetsiifika? Väitekiri otsib sellele küsimusele vastust mitmeaspektilise analüüsi kaudu. Töö allikateks on kõik kuni 2015. aastani (k.a) trükiraamatutes, varasemal perioodil ka perioodikas ilmunud eestikeelsed algupärased sonetid, kokku 4551 luuletust. Uuritakse
eesti soneti vormimustreid: värsimõõte ja riimiskeeme, samuti selle kanoonilise vormi tähtsust luules eri ajajärkudel. Diakrooniliselt analüüsitakse
eesti sonetilugu, lähtudes semiootilisest vaatenurgast luulele: vaatluse all on üksikteoste, samuti eri autorite ja ajajärkude sonettide tähendusmehhanismid ja nende muutumine ajas. Ehkki sonetti peetakse ettemääratud vormireeglite tõttu kinnisvormiks, on selle ajalugu
eesti luules tähendanud teisenemiste ajalugu. Analüüs näitas, et
eesti sonett on olemuslikult leiutlev, mänguline ja eneseteadlik. Ehkki tihti implitsiitselt, iseloomustab seda tugev (auto)metapoeetilisus: sonetti kirjutades öeldakse midagi uut ka selle luulevormi kohta, kas otse väljendudes või dialoogis varasemate sonettidega. Nii on see luulevorm oma 135-aastase ajaloo vältel
eesti luules püüdnud seista masinlikkuse vastu – sonette on kirjutatud vormi iseloomulike tunnustega, võideldes aga samal ajal automatiseerumise vastu. Ajajärguti on selleks kasutatud eri strateegiaid. Iga uus pööre
eesti luuleloos on kaasa toonud sonetiõitsengu ning sonetist ongi saanud üks märgiline meedium, milles neid murranguid on manifesteeritud, püüdes seeläbi avardada mitte üksnes üht luulevormi, aga kõnelda luulest üldisemalt.; The aim of this dissertation is to to analyse the Estonian sonnet from multiple perspectives. The first sonnets in the Estonian language were published at the end of 19th century, in 1881, and since then this traditional form of poetry has been the most popular fixed verse form in Estonian poetry. As Estonian poetry is relatively young and its language quite small, there is a great opportunity to study not only the highlights of this form of poetry but the intention of this thesis is to examine all the Estonian sonnets ever published, 4551 sonnets altogether. From the short history of the Estonian sonnet we can see that this poetic form starts to flourish every time poetry as a discourse is undergoing major changes, even if these changes are oriented towards the liberation from formal boundaries, rhyme and meter, which by definition constitute the sonnet – the new discourse also tries to establish itself in the most popular fixed verse form in Estonian poetry, the sonnet. The sonnet in Estonian poetry has constantly fought against automatism – it is essentially playful, always reinventing itself, and is characterized by a tendency towards self-reflection, or so-called autometapoetical function. The sonnet, as the most widely used canonical form in Estonian poetry, has become an…
Advisors/Committee Members: Talvet, Jüri, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: sonetid;
tüpoloogia;
lüürika;
eesti;
luuletajad;
värsimõõt;
poeetika;
kirjandusajalugu
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Lotman, R. (2019). Eesti sonett
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/63752
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Lotman, Rebekka. “Eesti sonett
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/63752.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Lotman, Rebekka. “Eesti sonett
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Lotman R. Eesti sonett
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/63752.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Lotman R. Eesti sonett
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/63752
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
29.
Rammo, Sirje.
Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
.
Degree: 2010, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/15210
Subjects/Keywords: magistritööd;
keeleteadus;
eesti keel;
keeleõpikud
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Rammo, S. (2010). Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/15210
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Rammo, Sirje. “Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
.” 2010. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/15210.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Rammo, Sirje. “Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
.” 2010. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Rammo S. Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2010. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/15210.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Rammo S. Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
. [Thesis]. Tartu University; 2010. Available from: http://hdl.handle.net/10062/15210
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
30.
Карм, Светлана.
Финно-угорский дискурс в эстонской этнологии (на примере исследования удмуртской культуры)
.
Degree: 2019, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/64611
► Mis on soomeugrilisus ning milline on selle koht Eesti kultuuriajaloos ja etnoloogias? Milline on keelesuguluse kaal eesti rahvusluse ja rahvusliku identiteeti kujundamises? Kui nähtavad on…
(more)
▼ Mis on soomeugrilisus ning milline on selle koht
Eesti kultuuriajaloos ja etnoloogias? Milline on keelesuguluse kaal
eesti rahvusluse ja rahvusliku identiteeti kujundamises? Kui nähtavad on soomeugrilased praegu ning mis roll on selles eestlastel?
Doktoritöös käsitlen neid ja teisi küsimusi, mis on seotud kultuurilise ja uurimistegevusega, mis on ajendatud 18. sajandi lõpus avastatud soome-ugri keelte sarnasusest ja 19. sajandi rahvuslikust romantismist ning rahva mütoloogiseerimisest.
Eesti keeles viitavad sellele ka sõnad hõimlus, hõimlased, hõimuvaim, hõimutöö ja hõimuharrastus.
Neid protsesse iseloomustamiseks kasutan diskursuse mõistet, viitamaks kõigile teemat puudutavatele teadmistele ja praktikatele: kuidas neist asjust kirjutatakse, kõneletakse või mõeldakse; kuidas neid uuritakse ja representeeritakse ning kuidas tuuakse tähendusi. Aga ka sellele, kuidas diskursuse loodud teadmine seostub võimuga, konstrueerib identiteete ja määratleb seda, kuidas teatud asju konkreetsetel ajal, situatsioonides ja kohtades rakendatakse.
Soome-ugri diskursuse taustal keskendun oma töös etnoloogia-alastele uuringutele.
Eesti kontekstis tähendab „soome-ugri etnoloogia“ kõigepealt teiste soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuuride uurimist.
Eesti etnograafia koos teiste distsipliinidega, mis on otseselt seotud
Eesti ajaloo,
eesti keele, kirjanduse ja kultuuri uurimisega, on ajalooliselt olnud osa rahvusteadustest. Soomeugrilaste uurimine on olnud aga oma rahva ja teiste rahvaste uurimise vahevormiks – soomeugrilasi ei ole eestlastega päris täielikult samastatud, aga neid ei peeta ka võõrasteks. Idapoolseid soome-ugri alasid on tajutud „teadusliku kolooniana“ ja „väikese rahva“ kultuurilise missiooni sümbolina.
Lähtudes arusaamast, et ükski rahvuslik akadeemiline traditsioon ei ole täiesti iseseisev ja suletud oma kultuuriruumi, vaid potentsiaalselt avatud intellektuaalsele dialoogile ja vastastikustele mõjudele, vaatlen seda, kuidas on mõjutanud
Eesti etnoloogiat teiste riikide rahvateadused. Otsin vastuseid ka küsimusele, kas ja milline on
Eesti soome-ugri etnoloogia rahvuslik omapära, mis eristaks seda näiteks Venemaa, Ungari või Soome omast.; What is Finno-Ugricism, and what place does it have in Estonia’s cultural history and ethnology? To what extent has linguistic kinship shaped Estonian nationalism and its ethnic identity? How conspicuous are the Finno-Ugric peoples at the moment, and what role do Estonians play in the overall process?
In this doctoral thesis, I will examine these and other questions that are connected to the cultural and scholarly activities that were initiated by the discovery of the affinity between Finno-Ugric languages at the end of the 18th century, together with the nineteeth-century national romanticism and the mytholigization of peoples. In the Estonian language, these processes are manifest in words such as hõimlus, hõimlased, hõimuvaim, hõimutöö and hõimuharrastus. In this study, I use the concept of discourse to delineate these processes in order to refer to all relevant kinds of…
Advisors/Committee Members: Леэте, Арт, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: udmurdi;
kultuur;
soome-ugri;
diskursusanalüüs;
museoloogia;
etnograafia;
Eesti;
etnoloogia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Карм, . (2019). Финно-угорский дискурс в эстонской этнологии (на примере исследования удмуртской культуры)
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/64611
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Карм, Светлана. “Финно-угорский дискурс в эстонской этнологии (на примере исследования удмуртской культуры)
.” 2019. Thesis, Tartu University. Accessed January 18, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/64611.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Карм, Светлана. “Финно-угорский дискурс в эстонской этнологии (на примере исследования удмуртской культуры)
.” 2019. Web. 18 Jan 2021.
Vancouver:
Карм . Финно-угорский дискурс в эстонской этнологии (на примере исследования удмуртской культуры)
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2019. [cited 2021 Jan 18].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/64611.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Карм . Финно-угорский дискурс в эстонской этнологии (на примере исследования удмуртской культуры)
. [Thesis]. Tartu University; 2019. Available from: http://hdl.handle.net/10062/64611
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
◁ [1] [2] [3] [4] [5] [6] [7] [8] ▶
. 
Open Access Theses and Dissertations
