You searched for publisher:("Tartu University").
Showing records 1 – 30 of
3030 total matches.
◁ [1] [2] [3] [4] [5] … [101] ▶
Tartu University
1.
Kukuškina, Viktorija.
Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67514 
► Maailma Terviseorganisatsiooni statistika väidab, et umbes 10% püsisuhetes olevatest naistest on ühel või teisel põhjusel viljatud. Naise viljakust mõjutab välja palju erinevaid faktoreid ning setõttu…
(more)
▼ Maailma Terviseorganisatsiooni statistika väidab, et umbes 10% püsisuhetes olevatest naistest on ühel või teisel põhjusel viljatud. Naise viljakust mõjutab välja palju erinevaid faktoreid ning setõttu on viljatuse põhjuste leidmine tihti väga keeruline. Viljatust põhjustavateks faktoriteks võivad olla üldine terviseseisund, erinevad haigused, geneetiline taust, väliskeskkonna ja eluviisiga seotud tegurid. Ühe näitena võib tuua embrüo pesastumist (implantatsioon) emaka limaskesta (endomeetriumi), mis võib toimuda ainult kindla lühikese perioodi vältel (implantatsiooni aken), kui endomeetrium on embrüo suhtes kõige vastuvõtlikum. Implantatsiooni akna periood on aga iga naise jaoks erinev, ning on määratud erinevate bioloogiliste protsesside poolt. Kunstliku viljastamise (IVF) läbiviimise jaoks on kriitiline teada täpset implantatsiooni akna aega, sellega seotud mehhanisme ja nende vastastikust mõju. Selleks, et uurida mehhanismide omavahelisi seoseid, panime paariviisiliselt kokku erinevaid geneetilise regulatsiooni andmekihte, milleks olid RNA, mikroRNA ja DNA metülatsiooni admed, ja mida koos nimetatakse ‘oomika’ andmekihtideks. Kokkuvõtvalt näitavad antud töö tulemused, et, võrreldes ühe ‘oomika’ andmekihi uurimisega, ‘oomika’ andmekihtide kombineerimine aitab paremini mõista endomeetriumi retseptiivsusega seotud bioloogilisi protsesse ning vältida valepositiivseid tulemusi. Antud tööga me rõhutame süsteemibioloogia ning paljude andmekihtide samaaegse kasutamise olulisust naise reproduktiivsuse bioloogiliste mehhanismide uurimisel.; According to the World Health Organization, over 10% of females in a stable relationship are suffering from involuntary infertility/subfertility worldwide. Untangling the reasons for this is difficult because female reproduction is a sophisticated matter and can be affected by many factors such as health, accompanying diseases, genetic background, environment, and lifestyle. As a specific example, embryo implantation – its attachment to the uterine lining (endometrium) – occurs only during a relatively short period of time, called the window of implantation (WOI), when the endometrium is most receptive to an embryo. This is critical for a commonly used fertility treatment of in vitro fertilizaton (IVF) – and to make matters more complex, the WOI is not the same for everyone, but adjusted by an interlocking system of biological regulation mechanisms. Thus, to provide successful IVF, it is important to know these exact regulation mechanisms – and, since they interact with one another, to understand how they work together, not just individually. We used pairwise integration of data from different layers of genetic regulation, such as RNA, microRNA, and DNA methylation, called together the ‘omics’ layers, and showed the advantage of the data integration approach over the usage of just a single ‘omics’ layer. As a result, we obtained the lists of novel potential biomarkers that could regulate WOI, validated some previously known receptivity biomarkers, and showed that integration of different…
Advisors/Committee Members: Mägi, Reedik, juhendaja (advisor), Metspalu, Andres, juhendaja (advisor), Salumets, Andres, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: endometrium;
implantation;
gene expression;
DNA methylation;
microRNA;
correlation analysis;
bioinformatics;
epigenetics
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kukuškina, V. (2020). Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67514
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kukuškina, Viktorija. “Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67514.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kukuškina, Viktorija. “Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kukuškina V. Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67514.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kukuškina V. Understanding the mechanisms of endometrial receptivity through integration of ‘omics’ data layers
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67514
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
2.
Kangur, Ott.
Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68475
► Tavapäraselt uuritakse taimi päevasel ajal, kui toimub fotosüntees ning intensiivne veevahetus taime ja keskkonna vahel. Kuid paaril viimasel kümnendil on uurijate hulgas olulist tähelepanu pälvinud…
(more)
▼ Tavapäraselt uuritakse taimi päevasel ajal, kui toimub fotosüntees ning intensiivne veevahetus taime ja keskkonna vahel. Kuid paaril viimasel kümnendil on uurijate hulgas olulist tähelepanu pälvinud ka öine ja eriti koidueelne taimede veevahetus. Senini ei ole selgelt teada, millised faktorid ja kuidas mõjutavad öist ksüleemivoolu ehk vee liikumist vartes, lehtedel asuvate õhulõhede avatust öösel ja enne koitu ning lehe koidueelset veepotentsiaali, mida sageli kasutatakse mulla veestaatuse hinnanguna.
Kasvuhoones üheksa parasvöötme puuliigi peal läbi viidud katse näitas, et mulla piisava veevarustuse korral on kiiremakasvuliste pioneerliikide öine õhulõhede juhtivus kõrgem kui aeglasekasvulistel liikidel. See reegel kehtib liikide puhul, mis asustavad parasvöötme niiskemaid ja jahedamaid piirkondi: harilik haab (Populus tremula), arukask (Betula pendula) ja sanglepp (Alnus glutinosa). Põuatingimustes liikide vahel erinevused õhulõhede juhtivuses kaovad. Eestis läbi viidud eksperimendi käigus kogutud andmed demonstreerisid hübriidhaaval (Populus tremula × P. tremuloides) erinevust lehe ja mulla veepotentsiaalide vahel ja öise ksüleemivoolu esinemist. Mõlema tunnuse positiivne sõltuvus atmosfääri kuivusest viitab selgelt asjaolule, et sel liigil on õhulõhed öösel avatud. Sellest tulemusest järeldub, et kuivemate ja soojemate ööde korral ei saa koidueelset lehe veepotentsiaali kasutada mulla veestaatuse hinnanguna. Lisaks tõestasid meie eksperimendid, et hübriidhaab on võimeline omastama kastevett lehtede pinnalt, mis võib koidueelset veepotentsiaali omakorda vastupidiselt mõjutada. Kasvukambris läbi viidud katses näitasid kõrge päevase õhuniiskuse tingimustes kasvanud hübriidhaavad, et nende öine ksüleemivool suureneb, kui järsult õhuniiskust vähendada. Mõõduka õhuniiskuse käes kasvanud puudel sellist reaktsiooni ei täheldatud. See viitab kõrgema õhuniiskusega keskkonnas kasvanud puude nõrgenenud õhulõhede kontrollile. Välikatsetes sellist efekti ei tuvastatud. Võttes arvesse nii regionaalseid kui globaalseid kliimamuutuste trende, on väga tõenäoline, et suureneb nii puude öise transpiratsiooni osakaal kogu ööpäevases veekaos kui ka vajadus arvestada öise transpiratsiooniga ökosüsteemide veebilansi arvutustes.; Plants are usually studied during daytime when photosynthesis and intensive water exchange between the plant and the environment takes place. However, nocturnal and predawn water relations of plants have also gained considerable attention during recent decades. Nevertheless, there are still uncertainties what factors and how may affect characteristics like nocturnal sap flow, nocturnal and predawn stomatal conductance, and predawn leaf water potential – a characteristic commonly used for estimating soil water status. The aim of this thesis was to compare nocturnal stomatal conductance and predawn water potential disequilibrium between leaf and soil (PDD) in temperate deciduous tree species differing in ecological demands and life strategies; to elucidate the environmental factors that govern nocturnal…
Advisors/Committee Members: Sellin, Arne, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: water exchange;
temperate regions;
deciduous trees
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kangur, O. (2020). Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68475
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kangur, Ott. “Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68475.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kangur, Ott. “Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kangur O. Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68475.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kangur O. Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68475
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
3.
Post, Helen.
Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68471
► Inimkonna evolutsioon ja demograafiline ajalugu on jätnud jälje põlvest-põlve päranduvasse genoomi. Geneetilisi andmeid on inimpopulatsioonide uurimisel kasutatud juba sadakond aastat, kuid alles viimase kümnekonna aasta…
(more)
▼ Inimkonna evolutsioon ja demograafiline ajalugu on jätnud jälje põlvest-põlve päranduvasse genoomi. Geneetilisi andmeid on inimpopulatsioonide uurimisel kasutatud juba sadakond aastat, kuid alles viimase kümnekonna aasta tehnoloogilised arengud on avanud tee inimkonna genoomse varieeruvuse arengu terviklikkuse jälgimiseks.
Käesolev töö uurib meeste Y-kromosoomi geneetilist varieeruvust. Y-kromosoomi täisjärjestustest rekonstrueeritakse meesliinide fülogeneetilisi puid ning hinnatakse liinide lahknemisaegu.
Väitekiri keskendub Põhja-Euraasia meestel levinud Y-kromosoomi liini haplogrupp (hg) N uuringutele. Hinnatakse hg N alam-klaadide topoloogiat, lahknemisaegu, levikumustreid ja sagedusi erinevatel Põhja-Euraasia rahvastel. Eraldi analüüsitakse hg N olemasolu Kesk-Euroopas elavatel uurali keeli kõnelevatel ungarlastel ning geograafiliselt kaugetel Uurali mäestiku ümbruses elavatel populatsioonidel, k.a. keelesugulastel. Seni teadaolevalt oli geneetiline seos tänapäeva ungarlasete ja teiste uurali keeli rääkivate rahvaste vahel kasin. Leidsime, et siiski avaldub marginaalne seos Y-kromosoomi variandi N3a4 kaudu ja ungarlastel esinev N3a4 on kladistiliselt sama, mis ob-ugridel – hantide ja mansidel – ning mitmetel teistel Uurali/Lääne-Siberi rahvastel. Läänemere-soomlaste sõsarliinist lahknes antud liin umbes 4-5 aastatuhande eest.
Lisaks analüüsime meesliine oirat-mongoli keelt rääkivatel kalmõkkidel, kelle esiisad ~400 aasta eest liikusid Lääne-Mongooliast Ida-Euroopa lauskmaa kaguossa. Kalmõkkide isaliine võrreldakse Mongoolias, Kõrgõzstanis ja Hiinas elavate keelesugulaste omadega. Neil hõimudel on levinud hg C3, mille fülogeneetilise puu topoloogia ja teiste hg-de sagedused viitavad kalmõkkide ning keelesugulaste geneetilisele sarnasusele sõltumata lahusolekust. Veidi esineb neil N3a varianti, mis on rohke mitmetel mongoli hõimudel. See näitab Holotseeni keskajast pärinevate meesliinide, kohati ulatuslikku kattuvust uurali ja mongoli keelte rääkijate vahel.; Human evolution and demographic history have left a mark into our genome, passed on through generations. Genetic information has been applied to compare peoples for nearly a century. Yet the technological advances of the past decade have opened a path to whole human genomic variation.
Current thesis studies the genetic variation of the paternally inherited Y chromosome. Whole Y chromosome sequences are used in the construction of phylogenetic trees and estimation of lineage split times.
The thesis focuses on a Y chromosome lineage haplogroup (hg) N that is prevalent in North Eurasian men. A high-resolution phylogenetic tree reveals new sub-lineages; their spread patterns and frequencies are assessed in various North Eurasian populations. Also, the occurrence of hg N is examined in Uralic speaking Hungarians of Central Europe and geographically distant peoples, including linguistic relatives, living around the Ural Mountains. Hungarians are genetically similar to their geographic neighbours. Genetic affinity with other Uralic speakers has been deemed…
Advisors/Committee Members: Villems, Richard, juhendaja (advisor), Rootsi, Siiri, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: Y chromosome;
phylogeny;
phylogeography;
Hungarians;
Kalmyks;
populations (biology);
North Eurasia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Post, H. (2020). Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68471
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Post, Helen. “Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68471.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Post, Helen. “Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Post H. Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68471.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Post H. Overview of the phylogeny and phylogeography of the Y-chromosomal haplogroup N in northern Eurasia and case studies of two linguistically exceptional populations of Europe – Hungarians and Kalmyks
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68471
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
4.
Soomets, Elin.
Focal species in wetland restoration
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68473
► Märgalakooslused on tuntud oma liigirikkuse ja eripäraste ökosüsteemide poolest. Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala maailmas vähenenud 20. sajandist alates enam kui 50%. See on…
(more)
▼ Märgalakooslused on tuntud oma liigirikkuse ja eripäraste ökosüsteemide poolest. Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala maailmas vähenenud 20. sajandist alates enam kui 50%. See on omakorda viinud paljude märgalasid asustavate liikide arvukuse languseni, s.h. niidukahlajad ja kahepaiksed, keda käsitletakse ka antud doktoritöös.
Käesolevas töös uuritakse erinevate märgalaelupaikade (tiigid, märjad hooldatud rannaniidud ja metsanduse eesmärgil kuivendatud siirdesoometsad) taastamist Eestis, lähtudes elupaigatundlikest suunisliikidest. Erinevat tüüpi (looduslikud, inimtekkelised, spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud) väikeveekogude liigilise koosseisu ja struktuuri uuringust selgus, et kõige liigirikkamad on peamiselt harivesilikule rajatud veekogud. See tähendab, et harivesiliku tarbeks väikeveekogude taastamine ja rajamine loob sobivaid elupaiku ka teistele (pool)veelistele liikidele. Rannaniitude uuringus leiti, et ohustatud kahlajaliikidele (eriti niidurüdile) on sobivaimaks pesitsuspaigaks suurepindalalised ja laiad karjatatavad rannaniidud, kus puuduvad puud ning leidub ajutisi madalaveelisi lompe. Samuti oli neil niitudel arvukamalt kahepaikseid ja mitmekesisem soontaimestik. Tugevalt kuivendatud siirdesoometsade looduslikkuse taastamine osalise metsaraiega näitas, et kraavide varjulisuse vähenemise järgselt kasvas raba- ja rohukonna sigimisaktiivsus drastiliselt. Kraavide sulgemisest tingitud veerežiimi muutuse tagajärjel tekkisid osaliselt üleujutatud alad ja lombid, mis järgnevatel aastatel muutusid pruunide konnade eelistatud sigimispaikadeks.
Doktoritöös selgub, et erinevates märgalasüsteemides on suunisliikide esinemise peamised tegurid sarnased: päikesele avatud veekogud või märgade laikudega suured killustamata niidualad. Mõnda neist tingimustest saab kiiresti taastada, näiteks võsa eemaldamise või kraavide sulgemisega. Siiski on tõenäoline, et eriti poollooduslikus keskkonnas (näiteks rannaniitudel või rajatud tiikide ümbruses), on vaja edasist võsastumist vältida pideva karjatamise või niitmisega.
Suunisliikide kasutamise kohta märgalakoosluste taastamisel võib seega kokkuvõtvalt öelda, et ohustatud liikidele elupaikade taastamine tagab ka paljude teiste märgaladest ja vee-elupaikadest sõltuvate liikide suurema liigirikkuse.; Freshwater ecosystems are long acknowledged by their rich and unique biodiversity. The natural wetland area has declined by more than 50% during the 20th century. Human-caused habitat degradation and loss has resulted in the reduction of wetlands’ biodiversity. Well known is the decline of amphibians and wetland birds, that are also in the focus of the current doctoral thesis.
This thesis explores habitat management and restoration of various wetlands (ponds, managed wet grasslands, and peatlands drained for forestry) in Estonia guided by the most habitat-sensitive focal species among amphibians and waders. A study of the species assemblage and structure of different types of small water bodies (natural, man-made, specially created for amphibians) revealed…
Advisors/Committee Members: Lõhmus, Asko, juhendaja (advisor), Rannap, Riinu, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: wetlands;
biological communities;
species
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Soomets, E. (2020). Focal species in wetland restoration
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68473
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Soomets, Elin. “Focal species in wetland restoration
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68473.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Soomets, Elin. “Focal species in wetland restoration
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Soomets E. Focal species in wetland restoration
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68473.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Soomets E. Focal species in wetland restoration
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68473
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
5.
Ashyrov, Gaygysyz.
Essays on firm-level corruption
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68480
► Korruptsiooni on peetud üheks suuremaks majandust pärssivaks probleemiks, mis levib kiiresti ja takistab majanduse arengut. Korruptsioon läheb majandusele väga palju maksma. Näiteks on hinnatud, et…
(more)
▼ Korruptsiooni on peetud üheks suuremaks majandust pärssivaks probleemiks, mis levib kiiresti ja takistab majanduse arengut. Korruptsioon läheb majandusele väga palju maksma. Näiteks on hinnatud, et pistise andmise ja võtmisega seonduv, mis on vaid üks korruptsiooni vorme, läheb aastas maksma üle triljoni USA dollari, mida on veidi enam kui oli Hollandi SKT aastal 2019. Korruptsioon riigis ei ole vaid majanduslik nähe, seda võib iseloomustada ka kui tulemust – kui riigi seadusandlike, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste institutsioonide peegelpilti. Seega on korruptsiooni võimalik käsitleda kui institutsioonide toimimisriket ja selle erinevaid külgi tuleks enne ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks lahenduste pakkumist põhjalikumalt uurida.
Vaatamata sellele, et korruptsiooni ei ole selle keerukuse tõttu võimalik ühe väitekirjaga lõpuni uurida, annab see doktoritöö huvitava ülevaate korruptsiooniga seotud uurimisprobleemidest – vaadeldes erinevaid seoseid korruptsiooni ja ettevõtete vahel. Selle töö raames uuritud intrigeerivad küsimused kõlavad näiteks nii: „Kas korruptsioon leiab aset ainult era- ja avaliku sektori vahel või võib see toimuda ka erasektori sees? Missugused mehhanismid ja kaalutlused sunnivad firmajuhte korruptiivseid vahendeid kasutama? Kas on mingeid erinevusi välismaiste ja siseriiklike omanikega firmade korruptiivses käitumises? Kas korruptsiooni tüüp mõjutab firma tegevust?“ See väitekiri proovib selliste küsimuste tõstatamisega anda erasektori korruptsioonist tervikpildi, mis saab alguse korruptsioonile eelneva otsustusprotsessiga ja lõpeb tagajärgedega firma tulemustele. Selle väitekirja, mis koosneb neljast empiirilisest juhtumipõhisest uurimusest, eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade korruptsiooni isiklikumast poolest – firmajuhi otsuse langetamise protsessist kuni tagajärgedeni, mida see endaga firma tegevusele kaasa toob. I ja II uurimus tegelevad juhtimise rolli uurimisega seoses korruptsioonisuunaliste kaalutluste ja kalduvustega, III ja IV uurimus keskenduvad korruptsiooni mõju tagajärgede uurimisele firma tulemustele. Oluline on märkida, et uurimustes on peamiselt kasutatud andmeid endistest kommunistlikest maadest, kus korruptsioon on laialt levinud probleem. Seega võivad uurimuste tulemused aidata tõsta teadlikkust sellest visalt kaduvast probleemist ja valida sellistes riikides korruptsioonivastaseid toimimisstrateegiaid.; Corruption is considered as one of the most important epidemic issues and crucial barrier against development of the economies. Economic cost of corruption is enormous. For example, bribery, as just one form of corruption, is estimated to cost annually over 1 Trillion USD which is slightly larger than Netherlands GDP in 2019. Corruption is not only economic phenomenon in the country, it can be considered as result—a reflection of a country’s legal, economic, cultural and political institutions. Therefore, corruption can be treated as an institutional dysfunctionality and multi-faceted features should be thoroughly studied for proposing a solution to…
Advisors/Committee Members: Masso, Jaan, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: businesses;
corruption
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Ashyrov, G. (2020). Essays on firm-level corruption
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68480
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Ashyrov, Gaygysyz. “Essays on firm-level corruption
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68480.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Ashyrov, Gaygysyz. “Essays on firm-level corruption
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Ashyrov G. Essays on firm-level corruption
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68480.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Ashyrov G. Essays on firm-level corruption
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68480
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
6.
Kalam, Kristjan.
Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68474
► Doktoritöös kasutati aatomkihtsadestamise meetodit, eesmärgiga valmistada multiferroidne nanoskaalas kile, ehk paarikümne nanomeetri paksune materjalikiht. Multiferroid on selline materjal, mis on üheaegselt nii ferromagnetiline kui ka…
(more)
▼ Doktoritöös kasutati aatomkihtsadestamise meetodit, eesmärgiga valmistada multiferroidne nanoskaalas kile, ehk paarikümne nanomeetri paksune materjalikiht. Multiferroid on selline materjal, mis on üheaegselt nii ferromagnetiline kui ka ferroelektriline, st polariseerub nii välises magnet- kui ka elektriväljas ning on võimeline mõlemat polarisatsiooni säilitama ka välise välja eemaldamisel. Sellist materjali oleks võimalik kasutada uue põlvkonna nanoelektroonikas, näiteks mäluseadmete valmistamiseks. Aatomkihtsadestamise meetod valiti, kuna see on ennast tõestanud, kui üks sobivamaid viise üliõhukeste tahkiskihtide valmistamiseks ühtlase paksuse ja koostisega üle suure pinna. Kirjandusallikate põhjal oli teada, et materjali valmistamine, mis oleks üheaegselt nii ferromagnetiline kui ka ferroelektriline, ei ole lihtne ülesanne. Nimetatud nähtusi on tuvastatud ühe materjali samas faasis ainult ülimadalatel temperatuuridel ja/või suurtes materjalitükkides. Autorile teadaolevalt ei ole multiferroidi suudetud valmistada õhukese materjalikihina ning toimivana ka toatemperatuuril või kõrgemal. Mõlemad nimetatud tingimused on kindlasti tarvilikud, et rääkida võimalikest praktilistest rakendustest.
Erinevates ZrO2 sisaldavates kiledes demonstreeriti osa kilede puhul ferromagnetilist hüstereesi ning osa käitus elektriväljas ferroelektrikule sarnaselt. Ühel juhul tuvastati ferromagnetiline ja ferroelektriline polariseeritavus samas kilenäidises.
Järeldati, et kuigi traditsioonilisest ferromagnetismist rääkimiseks ei ole nanoskaalas metalloksiidkilede puhul põhjust, siis teatud juhtudel võivad siiski defektid, nagu näiteks hapnikuvakantsid, materjali ferromagnetilist käitumist põhjustada. Kuigi defektid raskendavad ferroelektrilise polarisatsiooni mõõtmist, võib leida nö. tasakaalupunkti piisava hulga defektide vahel, et saavutada ferromagnetiline polarisatsioon ja piisavalt vähese hulga defektide vahel, et ferroelektriline efekt ei jää veel täielikult piirpindadel tekkiva lekkevoolust tingitud polarisatsiooni varju. Autori arvates tuvastati selline olukord, kui defektirohke ferromagnetiline ZrO2 segati vähem defektse materjaliga HfO2, mille puhul võis kirjandusele toetudes oodata ferroelektrilisust.; The main goal was to fabricate a multiferroic nanoscale film using atomic layer deposition. Multiferroic is a material that is both ferromagnetic and ferroelectric, that is, polarizes in both magnetic and electric fields, and retains that polarization after removing the external field. Such a material could be used in novel nanoelectronics applications, such as memory devices or sensors. Atomic layer deposition was chosen to fabricate the films, because this is the method actually used in modern nanoelectronics to deposit ultrathin films, and the only method which can provide conformal films over a large substrate area and at the same time provide thickness control at the nanometer level. It was known beforehand, from literature, that a material possessing ferromagnetic and ferroelectric behavior in the same sample in the same…
Advisors/Committee Members: Tamm, Aile, juhendaja (advisor), Kukli, Kaupo, juhendaja (advisor), Kasikov, Aarne, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: magnetic properties;
electrical properties;
atomic layer deposition
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kalam, K. (2020). Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68474
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kalam, Kristjan. “Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68474.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kalam, Kristjan. “Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kalam K. Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68474.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kalam K. Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68474
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
7.
Krebs, Kristi.
Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68472
► Individuaalsed geneetilised variandid võivad mõjutada ravimite efektiivsust ja ohutust ning selle kaudu farmakoteraapia tulemust. Farmakogenoomika valdkonna eesmärk on leida sellised eelsoodumust põhjustavad geneetilised riskitegurid, et…
(more)
▼ Individuaalsed geneetilised variandid võivad mõjutada ravimite efektiivsust ja ohutust ning selle kaudu farmakoteraapia tulemust. Farmakogenoomika valdkonna eesmärk on leida sellised eelsoodumust põhjustavad geneetilised riskitegurid, et ravi personaliseerimise kaudu saavutada soovitud ravivastus. Geneetiliste variantide olulist osa ravimite efektiivsuses näitavad mitmed uuringud, kuid vähem on läbi viidud ravimite kõrvaltoimeid käsitlevaid uuringuid. Kuna kõrvaltoimed esinevad harva, on piisava hulga juhtumite kogumine ja sellega ka nende uurimine keerukas. Populatsiooni põhised biopangad koos elektrooniliste terviseandmetega annavad võimaluse koguda piisavalt suuri valimeid ja leida retrospektiivselt spetsiifilisi fenotüüpe korraga tuhandetele indiviididele. Uurisime oma teadustöös ravimite kõrvaltoimete tekkimist mõjutavate geneetiliste riskifaktorite tuvastamise ja valideerimise võimalusi, kasutades selleks Eesti geenivaramu ja teiste riikide biopankade geeniandmeid koos informatsiooniga ravimite kõrvaltoimete kohta. Me tuvastasime tugeva statistiliselt olulise seose penitsilliiniallergia ja inimese leukotsüütide antigeeni alleeli kandluse vahel ning kinnitasime selle tulemuse kahes täiendavas andmestikus, mis sisaldasid kokku 1,14 miljoni isiku andmeid. Täiendavalt näitame oma töös seost kliinilises arendusfaasis oleva osteoporoosi ravimikandidaadi terapeutilist toimet jäljendavate geneetiliste variantide ja kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete vahel, mis illustreerib inimese geneetika uuringute kasutamise võimalusi ravimiarenduses. Oma töös toome välja Eesti geenivaramu andmete alusel loodud potentsiaalselt kulutõhusa, aga samas laiahaardelise alternatiivi selliste geenivariantide tuvastamiseks, mille puhul on olemas soovitused sobiva ravimi valikuks. Leidsime, et selliste inimeste osakaal, kes võivad saada kasu ravimite määramise eelsest geneetilisest testimisest on suur. Kokkuvõtteks anname oma tööga panuse farmakogenoomika valdkonna arengusse, tuues uusi teadmisi farmakoteraapiasse, mis edasiste täiendavate uurimistööde lisandumisel aitavad tuua kliinilisse praktikasse rohkem juhendeid personaalselt sobivate ravimite valikuks.; Individual genetic variants may influence pharmacotherapy by affecting the efficacy and safety of a drug. The aim of the field of pharmacogenomics (PGx) is to find these predisposing genetic risk factors to help personalize treatment towards a desired outcome. Although there are various studies indicating the role of genetic variants in drug efficacy, there are less studies on drugs adverse events (ADEs). The rarer nature of ADEs has made the collection of sufficiently large sample sizes more challenging. Coupling population-based biobanks with electronic health records (EHRs) provides the opportunity to retrospectively retrieve specific phenotypes for thousands of individuals simultaneously, thereby bringing a potential asset to studies in different routes of PGx research. We explored here the genetic data of over 15,000 participants of the Estonian biobank (EstBB) with the information…
Advisors/Committee Members: Milani, Lili, juhendaja (advisor), Metspalu, Andres, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: pharmacotherapy;
genetics;
biobanks;
health data
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Krebs, K. (2020). Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68472
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Krebs, Kristi. “Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68472.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Krebs, Kristi. “Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Krebs K. Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68472.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Krebs K. Exploring the genetics of adverse events in pharmacotherapy using Biobanks and Electronic Health Records
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68472
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
8.
Allas, Raili.
Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68477
► Ühiskond meie ümber muutub kiiresti, mis eeldab meilt kõigilt oma teadmiste ja oskuste pidevat arendamist ja uuendamist. Eriti oluline on järjepidev professionaalne areng õpetajate jaoks.…
(more)
▼ Ühiskond meie ümber muutub kiiresti, mis eeldab meilt kõigilt oma teadmiste ja oskuste pidevat arendamist ja uuendamist. Eriti oluline on järjepidev professionaalne areng õpetajate jaoks. Nimelt peavad nemad lisaks iseenda täiendamisele toetama õpilasi, et ka neist kujuneksid tuleviku professionaalid, kes on võimelised kohanema praegusel hetkel etteennustamatute ühiskonna ootuste ja vajadustega. Seega pööratakse kogu maailmas aina enam tähelepanu õpetajate arengu toetamisele. Sealjuures muutub ka meie õpetajaskond aina mitmekesisemaks, mis tähendab, et toetust vajavad õpetajad on oma ettevalmistuselt ja ka vajadustelt väga erinevad. Haridusteadlased on üksmeelel, et õpetaja arengu võtmekomponendiks on refleksioon, mis tähendab oma tegevuse mõtestamist, et seostada erinevad teadmised ja kogemused ühtseks tervikuks, rakendamaks neid tulevikus oma tegevuste ja otsuste juhtimisel. Samuti on erinevates uuringutes välja toodud aspektid, mis aitavad tõhusalt reflekteerida – videosalvestiste kasutamine, tähenduslike olukordade mõtestamine, koos kaaslasega reflekteerimine, suunavate küsimuste kasutamine. Samas ei ole aga piisavalt meetodeid, mis eelpool nimetatud aspektid ühtseks tervikuks seoks nii, et need sobiksid erineva kogemusega õpetajate toetamiseks. Käesolev doktoritöö tutvustab suunatud refleksiooni protseduuri ja uurib, kuidas see toetab erineval professionaalse arengu etapil olevaid õpetajaid. Selleks tegid 21 õpetajakoolituse üliõpilast ja 80 õpetajad väljatöötatud refleksiooniprotseduuri läbi ja andsid tagasisidet, kuidas nad tajusid selle tugevusi ja kitsaskohti. Samuti analüüsiti üliõpilaste poolt refleksiooniprotseduuri läbitegemisel loodud refleksioone. Uurimuse tulemused näitasid, et erineva kogemusega õpetajad tajuvad väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduuri kasulikuna. Eelkõige hindavad õpetajad võimalust enda õpetamist videosalvestiselt näha, korduvalt oma kogemusi mõtestada, koos kaaslasega reflekteerida ning keskenduda oma tugevustele. Lisaks näitas üliõpilaste refleksioonide analüüsimine, et jõustavate olukordadele keskendumine toetab reflekteerimist. Doktoritöö praktilise väärtusena antakse soovitused, mida arvesse võtta õpetajakoolituse üliõpilaste ja õpetajate toetamisel.; The society around us is changing rapidly, which requires all of us to constantly develop and update our knowledge and skills. Continuous professional development is particularly important for teachers, because in addition to improving themselves, they must support students so that they could become future professionals who are able to adapt to the unpredictable expectations and needs of society. Thus, there is an increasing focus around the world on supporting teacher development. At the same time, our teaching staff is becoming more and more diverse, which means that teachers who need support are very different in terms of their training and also their needs. Educational researchers agree that one of the key components of teacher development is reflection, which means making sense of one's actions in order to combine…
Advisors/Committee Members: Leijen, Äli, juhendaja (advisor), Toom, Auli, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: teachers;
professional development;
reflection;
reflective teaching
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Allas, R. (2020). Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68477
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Allas, Raili. “Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68477.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Allas, Raili. “Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Allas R. Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68477.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Allas R. Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68477
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
9.
Kärbla, Triinu.
Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68478
► Tekstidest arusaamine võimaldab omandada uusi teadmisi ja igapäevaelus edukalt hakkama saada. Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks,…
(more)
▼ Tekstidest arusaamine võimaldab omandada uusi teadmisi ja igapäevaelus edukalt hakkama saada. Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks, et jälgida õpilaste arengut tekstimõistmise eri oskustes, võib jaotada tekstimõistmise kolmele tasandile: sõnasõnalisele, järeldavale ja hindavale. Tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil eeldab lugejalt tekstimõistmise strateegiate kasutamist, mida on tarvis õpilastele enamasti lugemistundides õpetada. Siinses doktoritöös uuriti, kuivõrd eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmise ülesanded mõõdavad õpilaste loetust arusaamist eri tasanditel, ning töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Uuringust ilmnes, et üleriigilised hindamisvahendid sisaldavad palju õpilaste faktiteadmisi kontrollivaid ülesandeid ning vähe pööratakse tähelepanu hindava tasandi tekstimõistmise mõõtmisele. Lisaks selgus, et sama klassi ülesannete tasandiline jaotus oli aastati erinev, näiteks keskenduti ühel aastal peamiselt sõnasõnalise tasandi, kuid järgneval aastal järeldava tasandi ülesannetele. Tekstimõistmise ülesannete tasandilist jaotust arvestati sekkumisprogrammi koostamisel. Selle programmi efektiivsuse kontrollimisel selgus, et tekstimõistmise strateegiate õpetamine suurendas oluliselt õpilaste sõnavara ja tekstimõistmist sõnasõnalisel, järeldaval ja hindaval tasandil. Seevastu kontrollrühmas, kus strateegiaid ei õpetatud, arenes olulisel määral vaid õpilaste sõnasõnalise tekstimõistmise oskus. Doktoritöö tulemused toovad välja vajaduse muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid kooskõlas tekstimõistmise teooriatega. Lisaks kinnitavad tulemused tekstimõistmise strateegiate olulisust tekstimõistmise arendamisel. Sel põhjusel tuleks lisada strateegiate õpetamine riiklikku õppekavva ning emakeeletundidesse ning pakkuda õpetajatele teadmisi sellest, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada; Text comprehension enables to convey knowledge in school setting and in every-day life. Text comprehension involves a full range of interactively working processes and components to understand texts at various levels. To have an overview of students’ proficiency in these processes, the text comprehension can be transferred to the three levels: literal, inferential and evaluative. The processes at inferential and evaluative levels rely on various comprehension strategies that should be explicitly taught in reading lessons. In this doctoral study the comprehension levels among the text comprehension tasks in the national standard-determining tests were examined, and an intervention program for teaching comprehension strategies was developed. It appeared that national assessments tended to include too many literal-level tasks and few tasks at evaluative comprehension level. Also, distribution of tasks at different comprehension levels was fluctuating among the tests for the same grade in different years. Multidimensional…
Advisors/Committee Members: Uibu, Krista, juhendaja (advisor), Männamaa, Mairi, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: pupils;
reading comprehension;
functional reading skills;
comprehension;
grammar schools;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kärbla, T. (2020). Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68478
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kärbla, Triinu. “Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68478.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kärbla, Triinu. “Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kärbla T. Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68478.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kärbla T. Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68478
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
10.
Karja, Sven.
Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68488
► Käesolev doktoritöö uurib, millistel alustel formeerus nimetatud aastatel Eesti teatrite repertuaar, millistest lavastustest see koosnes ja milline oli selle dünaamika. Uurimuse aluseks on üldistused ja…
(more)
▼ Käesolev doktoritöö uurib, millistel alustel formeerus nimetatud aastatel Eesti teatrite repertuaar, millistest lavastustest see koosnes ja milline oli selle dünaamika. Uurimuse aluseks on üldistused ja järeldused, mis on tehtud enam kui kaks ja pool tuhat (2511) lavastust koondava andmebaasi alusel, kuhu on võetud kõik sel perioodil Eesti kutselistes teatrites esietendunud uuslavastused. Doktoritöö keskse meetodina on kasutatud repertuaariuurimust, paigutades lavastuste statistilised näitajad laiemasse teatriloolisse ning ühiskondlikku konteksti. Eesti teatri kahekümne ühe aasta repertuaari on vaadeldud erinevate dominantide kaudu: lavastuse liik, žanr, sihtgrupp, tekstide autorid, päritoluriigid ja kronoloogiline paiknevus. Uurimuse eesmärgiks on otsida ajastut kujundavaid sisemisi jõujooni, mis aitaks kokku panna suuremat pilti selle perioodi Eesti teatri esteetilistest otsingutest ning organisatsioonilistest arengutest.
Aastad 1986-2006 olid Eesti ühiskonnas siirdeajaks, mil oluliselt muutusid nii ühiskondlikud kui kultuurilised paradigmad. Riigikorra vahetumine ja astumine ühest ühiskondlikust formatsioonist teise tõi kaasa kohanemisraskusi, millest Eesti teater väljus küllalt kiiresti, säilitades oma senise teatrivõrgu, külastajate arvu ja mitmed traditsioonid, millele uute tegijate kaudu hakkasid liituma kaasaegse avatud maailma otsingud. Kuigi seda perioodi Eesti teatri ajaloos pole põhjust nimetada murranguliseks, on kindlasti tegu üleminekuperioodina nii esteetilisel, organisatsioonilisel kui ühiskondlikul tasandil. Oluliselt muutub ka teatrite repertuaariplaanide koostamise tava: kui varem oli see toimunud erinevate kontrollivate instantside mõjul, siis muutunud oludes on kogu otsustusõigus läinud teatri kätte. Samas on repertuaarikujundust asunud oluliselt mõjutama turumajanduse mehhanismid.
Uurimuse teoreetilise tugistruktuurina on kasutatud Hollandi kultuuriteoreetiku Hans van Maaneni teost How to Study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values (2009). Doktoritöö on osaks mahukamast kollektiivsest uurimusest „Eesti teater 1986-2006”, mis jätkab akadeemilise eesti teatriloo uurimise traditsiooni kahekümne aastaste tsüklitena; This doctoral thesis investigates the basis on which the repertoire of Estonian theatres formed in the given period, the productions this comprised and its dynamics. The research was based on generalisations made and conclusions drawn from a database of 2511 productions including all of the new productions that premiered in professional Estonian theatres during the period under study. The central method of the doctoral thesis is a study of the repertoire in which the statistical indicators of the productions are placed within a broader social context and that of theatre history. The repertoire of these 21 years of Estonian theatre is examined through the prism of its key features: production type, genre, target audience, playwright, country of origin and chronological placement. The aim of the study was to identify the influences that shaped the…
Advisors/Committee Members: Saro, Anneli, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: theatres;
repertory;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Karja, S. (2020). Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68488
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Karja, Sven. “Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68488.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Karja, Sven. “Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Karja S. Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68488.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Karja S. Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68488
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
11.
Beljantseva, Jelena.
Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68476
► Bakterid elavad pidevalt muutuvates ja tihtipeale karmides tingimustes. Nad asustavad kõige ligipääsmatuid paiku maailmas ja suudavad ellu jääda äärmuslikult külmades või kuumades kohtades, taluvad liigset…
(more)
▼ Bakterid elavad pidevalt muutuvates ja tihtipeale karmides tingimustes. Nad asustavad kõige ligipääsmatuid paiku maailmas ja suudavad ellu jääda äärmuslikult külmades või kuumades kohtades, taluvad liigset soolsust või hapnikuvaegust. Samuti ka patogeensete bakterite jaoks on peremeesorganismi immuunsüsteem väljakutse millele vastu panna. Selleks, et kiiresti reageerida ja edukalt toime tulla muutlike ja ebasoodsate oludega on bakterirakkudel evolutsioneerunud spetsiaalsed keerukad regulatoorsed mehhanismid. Üheks kõige levinumaks selliseks mehhanismiks on “bakteriaalne poomisvastus”. Poomisvastus on vahendatud alarmoonmolekuli (p)ppGpp poolt, mida sünteesitakse vastuseks aminohappevaegusele ja muudele stressitingimustele. Selle akumuleerumine rakus soodustab bakterite ellujäämist mõjutades erinevaid rakulisi protsesse nagu transkriptisoon, translatsioon, replikatsioon. (p)ppGpp mängib olulist rolli ka bakterite virulentsuses, biofilmi tekkes ja ka antibiootikumresistentsuses. Seega poomisvastuse uurimine on ka kliinilisest aspektist väga oluline.
(p)ppGpp molekuli tase rakus on reguleeritud bakterites konserveerunud RelA-SpoT homoloogsete (RSH) valkude poolt. Käesolev käsikiri on pühendatud RSH valguperekonna vähemtuntud liikmete uurimisele – E. faecalis RelQ ja S. aureus RelP. Nimelt uurisin nende valkude ensümaatilisi omadusi ja tõepoolest leidsin, et need omavad erilisi tunnuseid võrreldes teiste uuritud RSH valkudega. Erinevused nende valkude funktsioonides rõhutavad nende rolli poomisvastuse häälestamises ja seeläbi viitavad bakterite mitmekülgsele võimele reguleerida oma elutegevust erinevates tingimustes.; Bacteria, being the most abundant organisms in the world, live and survive in the most extreme and unreachable places of our planet. They are able to withstand such conditions as extreme cold or heat, excessive salinity, lack of oxygen etc. Moreover, for pathogenic bacteria, immune system of the host organism is also a challenge to put up with.
In order to combat hostile and continuosly changing conditions bacteria have evolved regulatory mechanisms to sense the environmental cues and change their physiology in response. One of the most global such mechanism is the stringent response. This process is mediated by the alarmone molecule named (p)ppGpp which is synthesized in bacterial cell in response to nutrient, heat and other stresses. Accumulation of this molecule leads to reprogramming of bacterial physiology such that growth and division are repressed and survival mechanisms are upregulated. This leads to increased viability of bacterium in adverse conditions. Stringent response is also implicated in virulence, antibacterial resistance and biofilm formation, therefore making this process an important study subject from the clinical point of view.
(p)ppGpp levels are regulated by the representatives of RelA-SpoT Homolog (RSH) family of proteins. These enzymes are highly conserved among bacteria due to their evolutionary importance and the universal nature of the stringent response in bacteria. In…
Advisors/Committee Members: Tenson, Tanel, juhendaja (advisor), Hauryliuk, Vasili, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: stringent response;
protein synthesis;
bacteria
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Beljantseva, J. (2020). Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68476
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Beljantseva, Jelena. “Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68476.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Beljantseva, Jelena. “Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Beljantseva J. Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68476.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Beljantseva J. Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68476
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
12.
Zirnask, Helen.
Luteinizing hormone (LH) receptor expression in the penis and its possible role in pathogenesis of erectile disturbances
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67298
► Seoses elanikkonna vananemisega arenenud riikides on potentsiga seotud uuringud kaasaja teaduses aktuaalseks teemaks. Arvatakse, et aastaks 2025 esineb erektsioonihäireid ligikaudu 322 miljonil mehel kogu maailmas.…
(more)
▼ Seoses elanikkonna vananemisega arenenud riikides on potentsiga seotud uuringud kaasaja teaduses aktuaalseks teemaks. Arvatakse, et aastaks 2025 esineb erektsioonihäireid ligikaudu 322 miljonil mehel kogu maailmas. Märkimisväärselt suurel osal vanemaealistest meestest on leitud erinevate suguhormoonide taseme muutusi. Võimalik, et vananevate meeste kõrgenenud luteiniseeriva hormooni (LH) kontsentratsioon mõjutab peenise kude ja on seeläbi seotud erektsioonihäirete tekkega. Sellise hüpoteesi eelduseks on LH retseptori ekspressioon peenises. Ajuripatsi eessagara gonadotropiin, LH, on üks tähtsamaid sugunäärmete talitluse reguleerijaid, avaldades objektrakkudele toimet läbi nende plasmamembraanil olevate retseptorite. LH reguleerib munandis spermatogeneesi ning steroidogeneesi, munasarjas folliikulite kasvu, ovulatsiooni, kollaskeha arengut ning steroidide tootmist. Lisaks mees- ja naissugurakkudele on LH- d leitud erinevate liikide mittegonadaalsetes kudedes, sealhulgas platsentas, emakas, ajus, eesnäärmes, munajuhas ja munandimanuses. Käesoleva doktoritöö uuringud viidi läbi koostöös Tampere Ülikooli anatoomia osakonnaga ja Tampere Ülikooli Kliinikumiga ning uurimuse
eesmärk on hinnata LH- retseptori ja selle signaaliülekandjate ( cAMP ja CREB) esinemist peenises. Uuringud viidi läbi hiire ja inimese peenise koel, kasutades Western blottingu, kvantitatiivse RT-PCR-i ja immunohistokeemia meetodit ning saadi positiivsed tulemused kõigi uurimismeetoditega. LH retseptori antigeen tuvastati nii hiire kui inimese peenises. Tugev positiivne immunoreaktsioon LH retseptorile saadi nii hiire kui ka inimese peenise erinevates rakkuliikides. Positiivne immunoreaktsioon cAMP-ile ja CREB- ile saadi inimese peenise koes. Pole veel selge, mis funktsioon LH retseptoril peenises on, kuid on võimalik, et suurenenud seerumi LH tase mõjutab peenise kude ja osaleb seeläbi erektsioonihäirete tekkes; In the context of an aging population in developed countries, research related to potency is an important issue in modern science. A large number of older men experience changes in the level of different sex hormones. It is predicted that by 2025 over 322 million men are affected by erectile dysfunction worldwide. It is possible that high luteinizing hormone (LH) levels in aging men may have an impact on the penile tissue and are thereby related to the development of erectile dysfunction. The prerequisite for such hypothesis would be the expression of LH receptors in the penis. LH belongs to the family of glycoprotein hormones and is produced in the anterior pituitary gland. In the male, LH regulates the spermatogenesis and steroidogenesis in the testes by acting through plasma membrane receptors. LH acts via binding to its receptor, and, besides male and female gonadal cells, number of laboratories worldwide have demonstrated the presence and functions of LH receptors in various female and male nongonadal tissues in different species. Its expression in the penis has never been studied before. The studies of this doctoral dissertation were…
Advisors/Committee Members: Kokk, Kersti, juhendaja (advisor), Pöllänen, Pasi, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: erectile dysfunction;
fallos;
gonadotropins;
hormone receptors;
cellular signal transduction
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Zirnask, H. (2020). Luteinizing hormone (LH) receptor expression in the penis and its possible role in pathogenesis of erectile disturbances
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67298
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Zirnask, Helen. “Luteinizing hormone (LH) receptor expression in the penis and its possible role in pathogenesis of erectile disturbances
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67298.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Zirnask, Helen. “Luteinizing hormone (LH) receptor expression in the penis and its possible role in pathogenesis of erectile disturbances
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Zirnask H. Luteinizing hormone (LH) receptor expression in the penis and its possible role in pathogenesis of erectile disturbances
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67298.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Zirnask H. Luteinizing hormone (LH) receptor expression in the penis and its possible role in pathogenesis of erectile disturbances
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67298
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
13.
Koshkarev, Sergey.
A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67314
► Kui kõneldakse CERNi suurest hadronite põrgutist (LHC), siis on inimesed harjunud mõtlema Higgsi bosoni, tumeaine ja teiste mõistatuste peale. Need aga, kes on seotud teadusuuringutega…
(more)
▼ Kui kõneldakse CERNi suurest hadronite põrgutist (LHC), siis on inimesed harjunud mõtlema Higgsi bosoni, tumeaine ja teiste mõistatuste peale. Need aga, kes on seotud teadusuuringutega põrgutitel, teavad, et LHC üks peamistest teemadest on uurida prootoni struktuuri.
On teada, et peaaegu 100% meie massist ei ole nende aatomite mass, millest me koosneme, vaid mass on koondatud aatomite väiksesse ossa, mida nimetatakse tuumaks ja mis koosneb prootonitest ja neutronitest.
Praegused füüsikalised eksperimendid keskenduvad peamiselt prootoni nendele koostisosadele, mis kannavad väikest osa prootoni impulsist, või nende koostisosade dünaamikale. Mõned eksperimentaalsed andmed siiski viitavad sellele, et ka prootoni suure impulsiga koostisosadel võib olla teatud roll. Seda on käsitletud nn. sisemise sarmi (IC) mudelis. Vastavate katseandmete tõlgendamine ei ole kahjuks selge, vaid on üpris spekulatiivne.
Suurte impulssidega osade lõppseisundite seas on J/ψ meson, mis koosneb sarmi– antisarmi kvarkpaarist. J/ψ meson avastati 1971. aastal, aga selle tekkemehhanismid ei ole veel selged. Kasutades IC mudelit püuäme III peatükis leida NA3 (CERN) eksperimentaalsete andmete tõlgenduse. Samuti esitame teoreetilised alused COMPASSi (CERN) eksperimendi praeguste uuringute ja tulevaste
[email protected] eksperimentide õige tõlgenduse jaoks.
SELEXi (Fermilab) kahekordse sarmiga barüonide tekke mõõtmised kuuluvad kaasaegse barüonfüüsika kõige väljakutsuvamate ja üllatavamate tulemuste hulka. Isegi kõige uuemad LHCb (CERN) tulemused ei anna selle mõistatuse lahendust. IV peatükis selgitame SELEXi andmeid IC abil.
Arvatavasti on lugeja nüüd juba aru saanud, et andmete tõlgendamine on väga oluline. Alles hiljuti otsis LHCb kollaboratsioon oma andmetest tõendusi, mis kinnitaksid IC mudelit. Kahjuks on nende tulemus üles ehitatud valesti arusaadud IC kinemaatikale. V peatükis anname LHCb andmete korrektse tõlgenduse ja rajame teoreetilise aluse tulevastele eksperimentaalsetele otsingutele.; When people hear about the Large Hadron Collider (LHC) at CERN, they are used to think about the Higgs boson, Dark Matter and other “mysteries”. However, those of us involved in scientific research related to collider physics know that one of the main topics at the LHC is to look for the structure of the proton.
Just imagine that almost 100% of our mass is not the mass of the atoms we are built of but the mass of a small part of them, namely the nucleus built up by protons and neutrons.
Current experiments are focused mainly on the part of the proton structure which caries a small part of the proton momentum or on the dynamics of such parts. However, some experimental data provide evidences for the possible importance of physics at high momentum fractions, dealt with in the so called intrinsic charm (IC) model. Unfortunately, the interpretation of such data is not clear and quite speculative.
One of the final states for physics at high momentum fractions is the J/ψ meson, constitued by a charm–anticharm quark pair. The J/ψ meson was…
Advisors/Committee Members: Groote, Stefan, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: protons;
baryons;
heavy quarks;
mesons;
high energy physics
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Koshkarev, S. (2020). A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67314
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Koshkarev, Sergey. “A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67314.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Koshkarev, Sergey. “A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Koshkarev S. A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67314.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Koshkarev S. A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67314
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
14.
Balõtšev, Roman.
Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67321
► Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate…
(more)
▼ Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate aju virgatsainete koostoime häiritusega, mida omakorda mõjutab tugevalt üldine keha ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisund.
Käesolev doktoritöö keskendus vereseerumist mõõdetavate põletiku ja ainevahetuslike markerite profiilide nihete uurimisele psühhootilise häirega patsientidel võrreldes kontrollgruppi kuulujatega. Psühhootilise episoodi korral väheneb olulisel määral inimese võimekus adekvaatselt tajuda ümbritsevat maailma, analüüsida enda tundeid, mõtteid, käitumist ning ümbrust. Esmane psühhoosiepisood võib jääda ainsaks haigushooks, kuid enamasti haigus ägeneb ajas korduvalt ning sellisel juhul on tegemist kroonilise psühhootilise häire ehk skisofreeniaspektri häirega.
Uuringus osales 38 esmase episoodiga patsienti, kes kaasati uuringusse enne psühhoosivastase ravi alustamist ja keda jälgiti 7-kuulise perioodi jooksul. Lisaks osales 105 kroonilises haiguse faasis olevat patsienti. Kontrollgruppi kuulus kokku 185 isikut.
Tulemustest selgus, et esmase psühhoosiepisoodi korral esineb patsientide vereseerumis madalatasemelise põletiku olemasolu peegeldavate markerite tasemete tõus, mis 7-kuulise psühhoosivastase ravi toimel taandub. Samas põhjustas 7-kuuline ravi kõrvaltoimena olulise kehakaalu tõusu ning seerumist mõõdetud ainevahetuse tasakaalu kajastavate biomarkerite tasemete nihkumise ebasoodsas suunas. Kroonilise psühhootilise häire ja kestva psühhoosivastase ravi foonil ilmnevad tervikorganismi tasandil püsivad soovimatud ainevahetuslike ja põletikumarkerite tasemete tõusud, mis seonduvad kõrgenenud riskiga haigestuda ainevahetushäiretesse ja südame-veresoonkonna haigustesse.
Tulemusi on edaspidiselt võimalik kliinilises töös kasutada haiguse tõenduspõhisemal diagnoosimisel ning kasutatava psühhoosivastase ravi kõrvaltoimete avaldumise jälgimisel ja vältimisel.; For more than 100 years, scientists have been trying to understand human mental processes and their abnormalities. Accumulated knowledge has increasingly associated abnormalities in psychic function with disturbances in the interaction of various brain neurotransmitters, which in turn are strongly influenced by the general state of the body's metabolism and immune system.
This thesis focused on investigating shifts in blood serum inflammatory and metabolic marker profiles in patients with psychotic disorders compared to control subjects. In a psychotic episode, a person's ability to adequately perceive the world around them, to analyze their own feelings, thoughts, behaviors, and surroundings is significantly impaired. The first psychotic episode may remain the only episode of the disease, but in most cases, the disease worsens over time, in which case it is a chronic psychotic disorder called schizophrenia or schizophrenia spectrum disorder.
The study included 38 patients with first psychotic episode who were enrolled in the study before the…
Advisors/Committee Members: Haring, Liina, juhendaja (advisor), Vasar, Eero, juhendaja (advisor), Zilmer, Mihkel, juhendaja (advisor), Koido, Kati, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: schizophrenia;
metabolic diseases;
immune system;
inflammation;
biomarkers;
psychoses;
pharmacotherapy
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Balõtšev, R. (2020). Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67321
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Balõtšev, Roman. “Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67321.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Balõtšev, Roman. “Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Balõtšev R. Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67321.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Balõtšev R. Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67321
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
15.
Toome, Kadri.
Homing peptides for targeting of brain diseases
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67312
► Ühiskonna keskmise eluea suurenemise tulemusel kasvab vananemisega seotud kesknärvisüsteemi haiguste, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, sagedus. Nende haiguste puhul puudub tõhus ravi haiguse kulu peatamiseks…
(more)
▼ Ühiskonna keskmise eluea suurenemise tulemusel kasvab vananemisega seotud kesknärvisüsteemi haiguste, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, sagedus. Nende haiguste puhul puudub tõhus ravi haiguse kulu peatamiseks või patsientide terveks ravimiseks. Neurodegeneratiivsed haigused pole iseenesest letaalsed, kuid haiguse progresseeruv kulg muudab patsiendid kõrvalabist sõltuvaks. Seevastu ajukasvajad on väga kehva prognoosiga – hoolimata ravist ei ületa agressiivsemate ajukasvajate korral patsiendide elulemus 1,5 aastat.
Kesknärvisüsteemi haiguste ravi on keeruline, kuna seda kaitsevad erinevad füüsilised ja funktsionaalsed barjäärid, mille eesmärgiks on takistada patogeenide, toksiinide ja vererakkude sisenemist ajukoesse. Olulisimad nendest mehhanismidest on vere-aju barjäär ning vere-tserebrospinaalvedeliku barjäär, millest vaid väga kindlate omadustega molekulid on võimelised läbi tungima. Enamikele molekulidele ning ka 99% ravimitele on need tõkked läbipääsmatud.
Vananemisega seotud neuroloogiliste haiguste ravi parandamiseks on oluline parendada nende haiguste diagnoosimist. Selleks on vaja identifitseerida ja valideerida molekulaarseid markereid, mis võimaldavad haigusi diagnoosida varasemas staadiumis. Eelistatult juba enne kliiniliste sümptomite avaldumist. Järgmine oluline samm neuroloogiliste haiguste ravis on leida molekulaarsed transportsüsteemid, mille abil saaks ravimeid viia läbi kaitsva barjääri, et need jõuaksid haigusest haaratud koeni. Üks strateegia, mis võiks parandada ajuhaiguste ravi, on nanotehnoloogia rakendamine. Vere-aju barjääri läbivad kullermolekulid on võimalik kinnitada ravimitega laaditud nanoosakeste pinnale. Sel viisil oleks võimalik ajukoesse transportida ka ravimeid, mis on koekultuuri süsteemis näidanud efektiivsust kasvajarakkude hävitamisel või neuronite kaitsmisel, kuid vereringesse süstituna ei suuda iseseisvalt aju kaitsvaid tõkkeid läbida.
Käesoleva prekliinilise töö eesmärgiks oli leida peptiidid, mis akumuleeruvad ajus ning mida saab rakendada kullermolekulidena kontrastainete ja/või ravimite transportimiseks. Parimate kullermolekulide välja valimiseks töötasime välja väga täpse kvantitatiivse metoodika, mis võimaldab erinevaid kullerpeptiide raku- ja loomkatsetes omavahel võrrelda.; Neurological diseases, especially age-related disorders, are widespread and due to aging population their frequency is expected to rise rapidly. The most common age-related brain diseases are neurodegenerative disorders - Alzheimer's disease and Parkinson's disease, and brain tumors. For all of these diseases, there is no effective treatment that could cure patients or stop the disease progression. Neurodegenerative diseases are not lethal, but the progressive course of the disease makes patients dependent on their caregivers and healthcare system. On the contrary, brain tumors have a very poor prognosis despite multimodal treatment, patients with most aggressive type of tumors live less than 1.5 years.
The treatment of neurological diseases is hampered because the central nervous system…
Advisors/Committee Members: Teesalu, Tambet, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: brain diseases;
treatment;
diagnostics;
drug delivery systems;
cell-penetrating peptides;
nanoparticles
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Toome, K. (2020). Homing peptides for targeting of brain diseases
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67312
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Toome, Kadri. “Homing peptides for targeting of brain diseases
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67312.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Toome, Kadri. “Homing peptides for targeting of brain diseases
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Toome K. Homing peptides for targeting of brain diseases
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67312.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Toome K. Homing peptides for targeting of brain diseases
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67312
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
16.
Lilleväli, Hardo.
Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67313
► Üks sagedasemaid ainevahetushaigusi on fenüülketonuuria (FKU), mille puhul muutuvad toksiliseks toiduvalgust saadav aminohappe fenüülalaniini (Phe) ülehulk ja selle lagundamise kõrvalsaadused. FKU tõttu tekkivad vaimsed ja…
(more)
▼ Üks sagedasemaid ainevahetushaigusi on fenüülketonuuria (FKU), mille puhul muutuvad toksiliseks toiduvalgust saadav aminohappe fenüülalaniini (Phe) ülehulk ja selle lagundamise kõrvalsaadused. FKU tõttu tekkivad vaimsed ja füüsilised puudused on välditavad, kui sellega patsient saab varakult valguvaesele dieetravile koos Phe-vaba asendusseguga. Vastsündinuid sõeluuritakse FKU suhtes Eestis alates 1993. aastast.
Selgus, et 94 Eesti PKU patsiendi seas on väga kõrge geneetiline homogeensus: tervelt 80,4% kõigist haigusega alleelidest on PAH geeni variandiga Arg408Trp; kokku leidus Eestis 17 erinevat patogeenset varianti. Nii kõrge homogeensus kajastub ka fenotüübis: 87%-l on klassikaline FKU madala Phe taluvusega. FKU sagedus Eestis on 1 : 6700 sünni kohta. Paljude Eesti FKU patsientide suguvõsa pärineb Lõuna- ja Kagu-Eestist. Eesti rahvusgruppide seas ei erine FKU sagedus ega alleelne jaotus.
Eesti PKU patsientide dieetravi on jälgitav vereanalüüside kaudu, mille vastused talletatakse SA TÜK laboriinfosüsteemis. Varases lapseeas FKU patsientidel suudab enamus perekondi hoida Phe taset dieedi abil ettenähtud piirides, kuid algkoolieas on juba üle poolte patsientide analüüside mediaanväärtus soovituslikust kõrgem. Murdeeas olukord veidi paraneb ja jääb sarnaseks ka täiskasvanutel. Ka teistes riikides on täheldatud sellist tendentsi.
Kõrge Phe tase võib tuleneda ka Phe lagundamise kofaktori tetrahüdrobiopteriini (BH4) puudulikkusest. BH4 häired on PKU-st palju haruldasemad ja enamasti raskema kuluga ja keerulisemad ravida. Eestis sündis 1991. aastal BH4 taastamise häirega laps, kellel diagnoositi DHPR puudulikkus, kuid seni ei õnnestunud tsütogeneetiliselt ega Sanger sekveneerimisega leida haiguse molekulaarset põhjust. Lahenduseni viis genoomi sekveneerimine, mis võimaldas leida senitundmatu 9,1 Mb suuruse inversiooni 4. kromosoomis, mis katkestas DHPR ensüümi tootva geeni. Teadaolevalt pole seni leitud nii suurt haigusseoselist struktuurset varianti genoomis.; One of the most common inherited metabolic disorders is phenylketonuria (PKU), a condition where excess phenylalanine (Phe) contained in dietary protein, and its metabolites, become toxic. Mental and physical disabilities can be avoided by early low-protein dietary treatment with Phe-free protein substitution. In Estonia, newborns are screened for PKU since 1993.
Very high homogeneity among 94 Estonian PKU patients was revealed: 80.4% of all the affected alleles carry the Arg408Trp variation in the PAH gene; 17 different pathogenic alleles were found. This homogeneity is reflected in phenotype: 87% of the patients have classical PKU with low Phe tolerance. The incidence of PKU in Estonia is 1 in 6700 newborns. The pedigree of many Estonian PKU patients can be traced to South or South-East Estonia. The incidence and allelic distribution of PKU does not differ among ethnic groups in Estonia.
The treatment of Estonian PKU patients can be traced by the records of the blood sample analyses in the LIMS of
Tartu University Hospital. In early childhood, most of the…
Advisors/Committee Members: Õunap, Katrin, juhendaja (advisor), Lilleväli, Kersti, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: metabolic diseases;
neurophysiology;
phenylketonuria;
diagnostics;
genetic screening;
diet therapy;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Lilleväli, H. (2020). Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67313
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Lilleväli, Hardo. “Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67313.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Lilleväli, Hardo. “Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Lilleväli H. Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67313.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Lilleväli H. Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67313
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
17.
Kilemit, Liina.
Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/66982
► Kuigi eestlasi kiputakse mõnikord pidama usuleigeteks, tunnistab rahvaloenduse andmetel peaaegu neljandik meie elanikkonnast mõnda usku. Igal aastal saab üsna paljudest Eesti inimestest ühe või teise…
(more)
▼ Kuigi eestlasi kiputakse mõnikord pidama usuleigeteks, tunnistab rahvaloenduse andmetel peaaegu neljandik meie elanikkonnast mõnda usku. Igal aastal saab üsna paljudest Eesti inimestest ühe või teise kristliku koguduse liige. Kui meie maa on väidetavalt nii ilmalik, tekib küsimus: miks inimesed üldse liituvad kogudustega? Sellele teemale püüdis valgust heita
Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorandi Liina Kilemiti doktoritöö.
Uurimistöö tulemusena selgus, et põhjusi, mis inimesi kogudustesse võib viia, on arvukalt. Olulisematest võib nimetada sõprade, pereliikmete või muidu sümpaatsete inimeste eeskuju ning soovi enda kogemusi ja maailmas toimuvat usu abil seletada ja mõtestada ning oma elu kindlate ja terviklike seisukohtade ning väärtuste abil eesmärgistada. Usulistele otsingutele tõukavad inimesi sageli ka õnnetused ja psühholoogilised kriisid, millest väljapääsu leidmiseks võivad inimesed muuhulgas pöörduda ka usu poole.
Kui vahel on arvatud, et eestlaste jaoks ei seostu luterlus kuigi tugevalt meie rahvusliku kultuuri ja identiteediga, siis Kilemiti uuring näitas, et see nii siiski ei ole. Luterliku kirikuga liitujad tõstsid ühe liitumise põhjusena esile selle kiriku seotust meie rahvuslike traditsioonide, kommete ja ajalooga. Kuigi nõukogude okupatsioon on meie ühiskonnas toonud kaasa katkestuse usuliste traditsioonide edasikandumises, mäletatakse ja peetakse osade inimeste poolt endiselt au sees pere ja suguvõsa vanu traditsioone, milles ristiusk oli omal kohal. Neid traditsioone mäletatakse enamasti vanavanemate põlvkonna vahendusel.
Uurimistöö näitas ka, et konfessiooni valik ei ole kaugeltki mitte juhuslik. Mõned inimesed võivad kogudust, mille õpetuslikud seisukohad, vaated, sakramendid, palved ja jumalateenistuse kord oleksid neile tähenduslikud ja kõnekad, kaua otsida. Liitujate jaoks on enamasti oluline ka see, et koguduses valitseks soojad ja sõbralikud inimeste vahelised suhted. 21. sajandi alguse eestlaste teekonnad kogudustesse on väga mitmekesised ja erinevad. Usulised otsingud ei pruugi alata sugugi mitte kristlikest kogukondadest, vaid vahel võidakse eelnevalt tutvust teha hoopis teiste religioonide või uue vaimsuse õpetustega ning alles seejärel liikuda kristluse juurde.
Liina Kilemiti doktoritöö aluseks olid nii küsitlusuuringud kui ka arvukalt süvaintervjuusid, mille käigus uuriti kõigi Eesti suuremate kristlike konfessioonide ja üksikkogudustega liitunuid.; Estonians are sometimes considered to be areligious, however, according to the census, almost a quarter of our population have admitted belonging to some religion. Every year, quite a few Estonian people become members of one or another Christian congregation. When our land is said to be so secular, the question arises: why do people join the church congregations at all? Liina Kilemit, PhD student of the School of Theology and Religious Studies of the
University of
Tartu, tried to shed light on this topic.
As a result of the research, it has been found that the causes which can lead people to congregations are numerous. Among the…
Advisors/Committee Members: Altnurme, Lea, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: Estonia;
Christianity;
credo;
belief;
religious conversion;
sociology of religion;
interviews;
case analysis;
discourse analysis
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kilemit, L. (2020). Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/66982
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kilemit, Liina. “Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/66982.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kilemit, Liina. “Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kilemit L. Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/66982.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kilemit L. Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/66982
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
18.
Viirlaid, Edith.
Biosensing pesticides in water samples
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67360
► Pestitsiidide ülemaailmne kasutamine on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Enamik kasutatud pestitsiide võivad reostada vett ja pinnast ning avaldada kahjulikku mõju elusorganismidele. Käesoleva doktoritöö raames töötati…
(more)
▼ Pestitsiidide ülemaailmne kasutamine on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Enamik kasutatud pestitsiide võivad reostada vett ja pinnast ning avaldada kahjulikku mõju elusorganismidele. Käesoleva doktoritöö raames töötati välja biosensorsüsteemid kahe probleemse pestitsiidi ‒ glüfosaadi (N-(fosfonometüül)glütsiin) ja karbarüüli (1-naftüül-N-metüülkarbamaat) määramiseks. Glüfosaat on enim kasutatud herbitsiid tänapäeval. Karbarüüli kasutati laialdaselt 2000. aastate keskpaigani ja kuigi Euroopa Liidus on selle kasutamine keelatud, on karbarüül siiani Ameerika Ühendriikides üks populaarsemaid karbamaatseid insektitsiide. Pestitsiidide määramiseks kasutatakse peamiselt kromatograafilisi meetodeid. Nende meetoditega saavutatakse küll madalad määramispiirid, kuid need on aeganõudvad ega sobi in situ ja on-line monitooringuks. Üheks alternatiiviks on kiiremaid ning reaalajas kohapeal läbiviidavaid analüüse võimaldavate biosensorite kasutamine. Doktoritöö käigus väljatöötatud biosensorsüsteem karbarüüli määramiseks põhines türosinaasi inhibeerimisel karbarüüli toimel ning glüfosaadi biosensor põhines konkureerival immunoanalüüsil, mis võimaldas erinevalt inhibeerimisel baseeruvatest biosensoritest analüüsitavat ainet väga selektiivselt tuvastada. Töö käigus optimeeriti määramisprotokolle ja testiti biosensoreid. Karbarüüli määramispiiriks saadi 0,2 mg/l ja glüfosaadi määramipiir saadi millimolaarse lähedale. Biosensorite rakendamise peamine eelis on see, et analüüse saab läbi viia ilma proovi eeltöötlemisetapita ja analüüsitulemused saadakse umbes poole tunniga. Lisaks uuriti glüfosaadi proovide stabiliseerimise ja kontsentreerimise võimalusi, et parandada glüfosaadi biosensori tundlikkust ja suurendada pestitsiidide kvantitatiivsete analüüside usaldusväärsust; The global use of pesticides has increased steadily over the past decades. Majority of the applied pesticides potentially contaminate water and soil, and can unfavourably affect biota. The aim of this study was to develop biosensors for the detection of two problematic pesticides ‒ glyphosate (N-phosphonomethyl-glycine) and carbaryl (1-naphthyl N-methylcarbamate). Currently glyphosate is the most extensively used herbicide for weed and vegetation control. Carbaryl was widely used until the mid-2000s, and although carbaryl is banned in EU, it is still one of the most popular carbamate insecticides in the United States. Detection of pesticides is commonly carried out with chromatographic methods which allow achieving low limit of detection, but are time consuming and are not suitable for in-field analyses. In order to achieve capability for quick and on-site specific testing of pesticides, biosensors are regarded as an alternative option. We developed different biosensing platforms for the detection of carbaryl and glyphosate. The carbaryl biosensor was based on the detection of the inhibiting effect of carbaryl on the catalytic activity of soluble tyrosinase. The glyphosate biosensor was based on competitive immunoanalysis, which unlike inhibition-based…
Advisors/Committee Members: Rinken, Toonika, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: pesticides;
pesticide residues;
water;
biosensors;
fixed methods;
environment pollution
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Viirlaid, E. (2020). Biosensing pesticides in water samples
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67360
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Viirlaid, Edith. “Biosensing pesticides in water samples
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67360.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Viirlaid, Edith. “Biosensing pesticides in water samples
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Viirlaid E. Biosensing pesticides in water samples
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67360.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Viirlaid E. Biosensing pesticides in water samples
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67360
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
19.
Parts, Kaarin.
The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67353
► Kliima soojenedes ja õhuniiskuse tõustes sõltub Põhja-Euroopa metsade seisund ja süsinikusidumine peenjuurte ja nendega seotud mikroobikoosluste kohanemisvõimest. Antud töös uuriti suurendatud õhuniiskuse ja mullasoojenemise mõju…
(more)
▼ Kliima soojenedes ja õhuniiskuse tõustes sõltub Põhja-Euroopa metsade seisund ja süsinikusidumine peenjuurte ja nendega seotud mikroobikoosluste kohanemisvõimest. Antud töös uuriti suurendatud õhuniiskuse ja mullasoojenemise mõju arukase (Betula pendula) ja kuuse (Picea abies ja P. sitchensis) peen- ja imijuurte biomassile, imijuurte morfoloogiale ning ektomükoriissete seente ja risosfääribakterite kooslustele. Manipulatsioonikatsete tulemusi võrreldi mõõtmistega geotermaalsel mullatemperatuurigradiendil ja vaatlustega geograafilisel laiuskraadigradiendil. Kõigil kolmel uuritud puuliigil ilmnes stressitingimustes samasuunaline morfoloogiline reaktsioon, mis väljendus pikemate, vähemharunenud imijuurte moodustamises ning omastava pinna suurendamises juuremassiühiku kohta. Põhjapoolse paiknemise ja õhuniiskuse tõusuga kaasnes suurem peen- ja imijuurte biomass; eksperimentaalne mullasoojendamine ja lõunapoolne paiknemine põhjustasid juurte biomassi ja juurte kudede tiheduse vähenemist, mis viitab kiiremale juurte elutsüklile soojemates muldades. Laiuskraadiuuringutes leiti olulisi kolmepoolseid vastastikmõjusid juurte morfoloogia, neid koloniseeriva seenekoosluse ning mulla ja risosfääri bakterikoosluse vahel. Õhuniiskuse kasvades suurenes seenekoosluses oluliselt hüdrofiilse mütseeliga liikide osakaal. Soojemates muldades esines rohkem suure hüüfimassiga kauglevi-mütseelitüüpi moodustavaid seeni. Nii õhuniiskuse tõustes kui mulla soojenedes suurenes seeneperekond Tomentella osakaal, mis on tõenäoliselt seotud kiirema juurte elutsükliga. Laiuskraadigradiendil määras suure osa imijuuretunnuste ja juurtega seotud mikroobikoosluste struktuuri varieeruvusest mulla süsiniku ja lämmastiku suhe. Käesolevast tööst ilmneb, et kased ja kuused reageerivad keskkonnamuutustele aktiivselt juurte morfoloogiat ja biomassi modifitseerides, millega kaasnevad samaaegsed nihked juurtega seotud mikroobikooslustes, ning nimetatud muutused on omavahel tugevalt seotud. Uuringute tulemused lubavad oletada, et vähemalt uuritud liikide puhul on tegemist üldiste kohanemismustritega niiskema ja soojema kliima suhtes.; In the face of rising temperatures and humidity, the functioning and carbon storage of northern European forests is largely dependent on the acclimation ability of fine roots and root-associated microbial communities. We investigated the effects of increased air humidity and soil warming on silver birch (Betula pendula) and spruce (Picea abies and P. sitchensis) fine and absorptive root biomass (FRB, aFRB), absorptive root morphology and the communities of ectomycorrhizal (EcM) fungi and rhizosphere bacteria, comparing results from field manipulation experiments to observations from a small-scale geothermal soil temperature gradient and large-scale latitudinal gradients. We witnessed a uniform morphological response of forming longer and less branched absorptive roots with increased specific root length and area in all studied species to obstructions in nutrient uptake or otherwise stressful growing conditions. Air humidification and…
Advisors/Committee Members: Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja (advisor), Lõhmus, Krista, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: microbiology;
climatic changes
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Parts, K. (2020). The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67353
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Parts, Kaarin. “The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67353.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Parts, Kaarin. “The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Parts K. The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67353.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Parts K. The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67353
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
20.
Kukk, Katrin.
Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67361
► Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kogemuse väljavõtte meetodi abil uurida liigsöömise ja ülesöömise riskitegureid, ning laiendada teadmisi meeste söömiskäitumisest. Liigsöömine ja ülesöömine on häirunud söömiskäitumise ilmingud,…
(more)
▼ Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kogemuse väljavõtte meetodi abil uurida liigsöömise ja ülesöömise riskitegureid, ning laiendada teadmisi meeste söömiskäitumisest. Liigsöömine ja ülesöömine on häirunud söömiskäitumise ilmingud, mis suurendavad ülekaalulisuse ja söömishäirete riski. Liigsöömine hõlmab tavapärasest suurema toidukoguse söömist, millega kaasneb kontrollikadu söömise üle. Ülesöömine kätkeb endas tavapärasest suurema toidukoguse söömist ilma kontrollikao tundeta. Uuringus leidsime, et ülesöömist esines ligi pooltel ning liigsöömist peaaegu veerandil osalejatest uuringuperioodi jooksul. Uuringutulemustest nähtus, et nii emotsiooniregulatsiooni raskused, st piiratud oskused tugevate tunnetega toimetulekul, kui tung söömist piirata ennustavad liigsöömist. Emotsiooniregulatsiooni raskuste roll oli seejuures meeste ja naiste seas erinev. Meestel vahendasid emotsiooniregulatsiooni raskused negatiivse afekti mõju liigsöömisele. Naiste seas oli emotsiooniregulatsiooni raskustel modereeriv mõju, st emotsiooniregulatsiooni raskused koosmõjus negatiivse afektiga ennustasid liigsöömist. Lisaks ennustasid liigsöömist integreeritud mudelis negatiivne afekt, negatiivse afekti kõikumine, hõivatus välimusest ja kehakaalust ning neurootilisus. Seejuures ülesöömist antud tegurid ei ennustanud. Käesoleva doktoritöö tulemusi saab kasutada paremate ennetusprogrammide väljatöötamiseks. Emotsioonidega toimetulekuoskuste õpetamine ning söömise piiramise käsitlemine on olulised liigsöömise ennetamise võimalused; This doctoral thesis aimed to assess risk factors of binge eating and overeating using experience sampling method, in addition to expand current knowledge about eating behavior among men. Overeating and binge eating as aspects of disordered eating behavior increase the risk of overweight and eating disorders. Binge eating comprises eating a large amount of food and experiencing loss of control during eating, while overeating comprises eating a large amount of food without the experience of loss of control. We found that nearly half of the participants experienced overeating and around quarter of participants experienced binge eating during the study period. Our research showed that emotion regulation difficulties, i.e. the inability to reduce the intensity of one’s negative emotions, and the need to restrain one’s eating are both associated with binge eating. However, the role of emotion regulation difficulties was somewhat different in men and women. Among men, difficulties in emotion regulation mediated the effect of negative affect on binge eating, meaning that the association between negative affect and binge eating is partly due to emotion regulation difficulties. While among women emotion regulation difficulties had a moderating effect, i.e. the interaction between emotion regulation difficulties and negative affect predicted binge eating. Negative affect, fluctuations in negative affect, preoccupation with one’s body image and bodyweight and neuroticism also predicted binge eating in an integrated model. However,…
Advisors/Committee Members: Akkermann, Kirsti, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: feeding behavior;
binge-eating disorder;
appetite disorders;
risk factors
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kukk, K. (2020). Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67361
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kukk, Katrin. “Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67361.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kukk, Katrin. “Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kukk K. Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67361.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kukk K. Risk factors of binge eating and overeating – towards an integrated model
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67361
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
21.
Sadovina, Irina.
In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67355
► Tänapäeva Venemaa sotsiaalses õhkkonnas pole alternatiivne vaimsus kuigivõrd soositud. Kuna sedalaadi liikumised on seaduse silmis „ajalooliste religioonidega“ võrreldes teisejärgulised, põhjustavad nad sageli poleemikat ja ajakirjanduslikku…
(more)
▼ Tänapäeva Venemaa sotsiaalses õhkkonnas pole alternatiivne vaimsus kuigivõrd soositud. Kuna sedalaadi liikumised on seaduse silmis „ajalooliste religioonidega“ võrreldes teisejärgulised, põhjustavad nad sageli poleemikat ja ajakirjanduslikku sulesõda. Ometi on alternatiivne vaimsus tänapäeva Venemaal üllatavalt elujõuline. Näiteks on veedade tarkus tugevasti mõjutanud rahvapärast psühholoogiat. Kuidas seletada selle nähtuse ja alternatiivse vaimsuse vastupidavust sellises vaenulikus keskkonnas?
Venemaa alternatiivse vaimsuse uurijad käsitlevad neid küsimusi tavaliselt suures plaanis: kas riigis toimunud üldiste religioossete muutuste kontekstis või siis analüüsides üksikute liikumiste dünaamikat. Väidan, et alternatiivse vaimsuse paremaks mõistmiseks on vajalik kolmas vaatepunkt, mis peab silmas miljöösiseseid vastastikuseid mõjutusi ja lõimumisi. Käesolevas uurimuses olen arendanud sellist käsitlusviisi, analüüsides veedade tarkust.
Mu Venemaal tehtud traditsiooniline ja digietnograafiline uurimistöö (2012–2019) lubab väita, et veedade tarkus pole ühtne õpetus, vaid diskursiivne kogum ja rahvausundiline traditsioon, mis tõuseb Venemaa alternatiivse vaimsuse miljöös selgelt esile. Väitekirjas kirjeldan selle kolme põhilist ilmingut: neo-hinduistlikke õpetusi, slaavilikku vaimsust ja rahvapärast psühholoogiat. Üksikuurimustes vaatlen seda, kuidas erinevad osalised (vaimsed otsijad, feministlikud aktivistid jt) on kaastegevad mitmesugustes diskursiivsetes praktikates läbirääkimistest vaidlusteni, mis kokkuvõttes nii loovad kui ka lammutavad veedade tarkuse traditsiooni. Selgitan veedade tarkuse paradoksaalset vastupidavust sellega, et liikumine on tihedalt seotud rahvuslike ja üleilmsete kultuurinähtustega, millest märkimisväärseimad on pöördumine traditsiooniliste väärtuste poole ja neoliberaalse eneseteostuse populaarsus.; The social climate in contemporary Russia is not particularly indulgent towards alternative spirituality. Viewed by the law as secondary to the country’s “historical religions,” such movements often appear at the center of controversies and are vilified in the media. Nevertheless, alternative spirituality in today’s Russia has not only survived but flourished. For example, the teachings of Vedic Wisdom have made successful inroads into popular psychology. How can we explain the resilience of this concept, and the alternative spirituality milieu in general, given the hostile environment?
Current scholarship on Russian alternative spirituality tends to approach these questions either by tracing the large-scale changes in the country’s religious landscape, or by focusing on the dynamics of single movements. I argue, however, that the picture of alternative spirituality in Russia is incomplete without a third perspective, which can capture the mutual entanglement of the milieu. In this project, I develop such a perspective by focusing on Vedic Wisdom.
Based on traditional and virtual ethnographic research in Russia (2012-2019), this project shows that Vedic Wisdom is not a single teaching, but…
Advisors/Committee Members: Valk, Ülo, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: Vedas;
Holy Scriptures;
mentality;
Russia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Sadovina, I. (2020). In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67355
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Sadovina, Irina. “In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67355.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Sadovina, Irina. “In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Sadovina I. In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67355.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Sadovina I. In search of vedic wisdom: forms of alternative spirituality in contemporary Russia
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67355
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
22.
Uudeberg, Kristi.
Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67338
► Inimestele on meeldinud ajast aega elada seal, kus maa ja vesi kohtuvad. Mistõttu on järvede, jõgede ja rannikualade lähedal inimtegevuse mõju suurenenud, mis omakorda põhjustab…
(more)
▼ Inimestele on meeldinud ajast aega elada seal, kus maa ja vesi kohtuvad. Mistõttu on järvede, jõgede ja rannikualade lähedal inimtegevuse mõju suurenenud, mis omakorda põhjustab veekogude seisundi muutumist ning loob vajaduse veekogude operatiivseks seireks. Enamasti põhinevad veekogude seireprogrammid veekogudes teostatud punktmõõtmistel. See meetod aga ei suuda kajastada kogu veekogu kiiresti muutuvaid omadusi ja reaalset seisundit. Seetõttu on oluline lisaks punktmõõtmistele rakendada veekeskkonna operatiivse jälgimise meetodeid, millest kaugseire on üks võimsamaid.
Kaugseire pakub tõhusaid viise veekvaliteedi ruumiliste ja ajaliste erinevuste jälgimiseks. Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri Copernicus programmi raames loodud Sentinel-2 ja Sentinel-3 seeria satelliitide hea ruumilise, ajalise ja spektraalse lahutusega andmete tasuta kättesaadavus on loonud reaalse võimaluse sise- ja rannikuvete seires operatiivselt kasutada täiendavalt satelliitandmeid. Need andmed võimaldavad jälgida kogu veekogu ajalist ja ruumilist muutlikkust ning seirata ka raskesti ligipääsetavaid veekogusid. Sise- ja rannikuveed on optiliselt keerukad, sest vee optilised omadused on mõjutatud sõltumatult erinevate optiliselt aktiivsete ainete poolt. Seetõttu standardsed kaugseire algoritmid veekvaliteedi hindamiseks neis veekogudes tihti ei tööta.
Doktoritöö tulemusena tutvustati optiliste veetüüpide põhist lähenemist sise- ja rannikuvete veekvaliteedi parameetrite hindamiseks kaugseireandmete põhjal. Eelnimetatud meetod võtab arvesse vee optilisi omadusi ega piiritle ennast konkreetse veekoguga, seetõttu on tulemused rakendatavad kõigil sarnaste optiliste omadustega veekogudel üle maailma.; Humans have long enjoyed living where land and water meet. At the same time, the impact of human activities close to lakes, rivers, and coastal areas has increased, which has caused the deterioration of water bodies. Therefore, the state of a water body requires constant monitoring to assess the magnitude of the impact of human activity and to respond when needed. Traditional water monitoring programs are mainly based on in situ measurements; however, considering that water bodies are dynamic in nature, this method may not reflect the status of the whole water body. Therefore, in addition to traditional monitoring, it is important to implement methods that allow more operative monitoring of the aquatic environment.
Remote sensing offers effective ways to observe spatial and temporal variations in water quality. The free availability of data with high spatial, temporal and spectral resolution from the Sentinel-2 and Sentinel-3 family satellites launched under the European Union and the European Space Agency Copernicus programme has created a real opportunity for satellite data being used operationally for additional water quality monitoring for inland and coastal waters. Such waters are optically complex, as they are independently influenced by different optically significant constituents. Therefore, standard remote sensing algorithms to…
Advisors/Committee Members: Noorma, Anu, juhendaja (advisor), Toming, Kaire, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: water;
water quality
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Uudeberg, K. (2020). Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67338
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Uudeberg, Kristi. “Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67338.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Uudeberg, Kristi. “Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Uudeberg K. Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67338.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Uudeberg K. Optical water type guided approach to estimate water quality in inland and coastal waters
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67338
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
23.
Hallik, Maarja.
Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67344
► Suurt osa vastsündinutel kasutatavatest ravimitest ei ole sellel populatsioonil põhjalikult uuritud. Sageli on ravimi doseerimise ja oodatava efekti osas võetud aluseks täiskasvanutel või suurematel lastel…
(more)
▼ Suurt osa vastsündinutel kasutatavatest ravimitest ei ole sellel populatsioonil põhjalikult uuritud. Sageli on ravimi doseerimise ja oodatava efekti osas võetud aluseks täiskasvanutel või suurematel lastel läbi viidud uuringute tulemused. Esimestel elutundidel, -päevadel ja -nädalatel aset leidvad füsioloogilised muutused mõjutavad ravimite jaotumist, toimet ja eliminatsiooni viisil, mida ei ole võimalik ennustada täiskasvanute või laste uuringutes kogutud andmete pealt. Käesoleva uurimistöös kogusime ja analüüsisime kahe vastsündinutel sageli kasutatava südant ja vereringet mõjutava ravimi – dobutamiini ja milrinooni – doseerimise, plasmakontsentratsiooni ja toimete vahelisi seoseid. Analüüsiks kasutasime mittelineaarseid segamõjudega mudeleid, mis lisaks kehas ravimiga (farmakokineetika) ja ravimi toimel toimuvatele (farmakodünaamika) protsessidele kirjeldavad ka indiviidide vahelisi variatsioone nendes protsessides ning juhusliku vea suurust, mis tekib ravimi manustamisel ja mõõtmiste teostamisel.
Leidsime, et vereringe sünnijärgse ümberkohanemise ajal ilmneb dobutamiini toime südamesagedusele ja vererõhule juba suhteliselt madalatel kontsentratsioonidel ning on küllastuv, südame minutimahtu tõstev toime on uuritud doosi- ja kontsentratsioonivahemikus aga lineaarne või küllastub kõrgematel kontsentratsioonidel. Milrinooni farmakokineetika andmete alusel soovitame ravimi doseerimisskeemi, mis tagab avatud arterioosjuha ligeerimise järgselt ravi vajavatel vastsündinutel kõige suurema tõenäosusega ravimi kontsentratsiooni toimivas vahemikus. Käesolev töö lisab olulist uut teadmist ravimite kasutamiseks vastsündinutel kahes kriitilises olukorras, kus oodatava toime saavutamine, vältides samal ajal kõrvaltoimeid, on eluliselt tähtis.; A lot of medications used in neonates are insufficiently studied in this vulnerable population. Often the dosing schemes and expected effects are extrapolated from adult or paediatric studies. Physiological changes within hours, days and weeks after birth affect the distribution, elimination and effect of medications in ways not predictable from adult and paediatric data. The present research analysed dosing, concentration and effect relationships of two cardiovascular medications – dobutamine and milrinone – in neonates in clinical situations where they are frequently used. Nonlinear mixed-effects modelling was used to describe the pharmacokinetic and pharmacodynamic processes with evaluation of interindividual variability and residual variability occurring during treatment and data collection. The effects of dobutamine on heart rate and blood pressure occur with relatively low concentrations and are saturable, contrarily the effect on cardiac output is linear throughout the studied dose- and concentration range or is saturable at higher concentrations. Based on the pharmacokinetic data, milrinone dosing regimen was suggested for preterm neonates undergoing patent arterial duct closure operation and at risk of postoperative respiratory and cardiac function deterioration. Additional to…
Advisors/Committee Members: Metsvaht, Tuuli, juhendaja (advisor), Starkopf, Joel, kaasjuhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: premature infants;
terminal conditions;
cardiovascular agents;
drug kinetics;
pharmacodynamics;
dosage;
modelling (science)
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Hallik, M. (2020). Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67344
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Hallik, Maarja. “Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67344.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Hallik, Maarja. “Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Hallik M. Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67344.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Hallik M. Pharmacokinetics and pharmacodynamics of inotropic drugs in neonates
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67344
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
24.
Müller, Raili.
Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67356
► Reumatoidartriit on põletikuline haigus, mida põeb ligi 1% täiskasvanutest. Tüüpiliselt on artriidist haaratud väikesed liigesed kätel ja jalgadel, need on turses ja valulikud. Liigesepõletik on…
(more)
▼ Reumatoidartriit on põletikuline haigus, mida põeb ligi 1% täiskasvanutest. Tüüpiliselt on artriidist haaratud väikesed liigesed kätel ja jalgadel, need on turses ja valulikud. Liigesepõletik on reumatoidartriidi korral vaid jäämäe tipp, haigusest on haaratud kogu organism, sealjuures tekib põletik juba oluliselt enne esimeste haigusnähtude teket. Tänapäevane ravi võimaldab vältida varasemalt reumatoidartriidi paratamatuks tagajärjeks olnud liigesedeformatsioonide ja tõsiste liigeseväliste nähtude teket. Vaatamata ravi arengule on reumatoidartriiti põdevatel patsientidel endiselt lühem eluiga võrreldes tervetega, peamiselt on varane suremus põhjustatud sagedasemast ja ebatüüpilisest südame- veresoonkonna haiguse esinemisest.
Üldrahvastikus on südame- veresoonkonna haiguste risk sageli seotud kõrgema kehakaaluga, reumatoidartriidi korral on leitud vastupidine seos- normkaalulistel on risk kõrgem kui ülekaalulistel. Tüüpilised rasvumisega seotud südame- veresoonkonna haiguste riskitegurid on kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, kõrge kolesterooli ning triglütseriidide tase ja vöökoha rasvumine, mille koosesinemist nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Metaboolse sündroomiga seostub lihaste ja teiste kudede madal tundlikkus veresuhkru taset reguleeriva hormooni- insuliini suhtes (insuliinresistentsus), mis veelgi suurendab veresoonkonna kahjustuse tõenäosust.
Reumatoidartriidi üheks kaasnevaks nähuks on keha koostise muutus: rasvkoe osakaalu suurenemine ja lihaskoe vähenemine stabiilse kehakaalu juures. See fenomen, mida nimetatakse sarkopeeniliseks rasvumiseks, suurendab südamehaiguste riski enam kui tavapärane rasvumine.
Enamik uuringuid südame- veresoonkonna haiguste riski mõjutavate tegurite ja keha koostise muutuste kohta reumatoidartriidi korral põhinevad kaua kestnud haigusega patsientide andmetel. Varasemalt mujal avaldatud uuringud annavad vihjeid selle kohta, et muutused võivad tekkida juba haiguse esimestel kuudel või isegi enne liigesepõletiku teket.
Käesolev uurimistöö selgitab metaboolse sündroomi, insuliinresistentsuse ja keha rasv- lihaskoe osakaalu muutuste kujunemist esimestel kuudel pärast reumatoidartriidi kliinilist avaldumist. Lisaks otsisime haiguse ja eluviisiga seotud nähte, mis seletaksid keha koostise muutuste teket.
Andmed põhinevad 92 varase reumatoidartriidiga patsiendi uurimisel, keskmiselt oli uuringute läbiviimise ajaks haiguse diagnoosimisest möödunud üks kuu. Võrdlesime saadud tulemusi Eesti üldrahvastiku andmetega, kaasates kontrollgrupina patsiendid perearstikeskuste nimistutest.
Leidsime, et juba reumatoidartriidi esimestel kuudel on ainevahetuslike kõrgema südame- veresoonkonna haiguse riskiga seotud tegurite esinemissagedus kõrgem kui üldrahvastikus. Võrreldes andmeid kontrollgrupiga selgus, et hüpertensiooni, hüperglükeemiat ja metaboolset sündroomi esines oluliselt enam normkaalulistel reumatoidartriidiga patsientidel. Metaboolne sündroom oli 17% normaalkaalulistest artriidihaigetest ja vaid 2% kontrollgrupi samas kaalurühmas, ülekaaluliste/rasvunute seas olulist erinevust…
Advisors/Committee Members: Kallikorm, Riina, juhendaja (advisor), Lember, Margus, juhendaja (advisor), Põlluste, Kaja, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: rheumatoid arthritis;
metabolic syndrome;
risk factors;
muscular atrophy
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Müller, R. (2020). Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67356
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Müller, Raili. “Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67356.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Müller, Raili. “Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Müller R. Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67356.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Müller R. Cardiometabolic risk profile and body composition in early rheumatoid arthritis
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67356
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
25.
Kasvandik, Sergo.
The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67345
► DNA ja RNA-põhiste meetodite kasutamine on reproduktiivmeditsiini arengut märkimisväärselt mõjutanud, suurendades arusaamist haiguste pärilikest tagamaadest ja tuues kliinilisse praktikasse uusi diagnostilisi meetodeid. Geenide peamiseks funktsionaalseks…
(more)
▼ DNA ja RNA-põhiste meetodite kasutamine on reproduktiivmeditsiini arengut märkimisväärselt mõjutanud, suurendades arusaamist haiguste pärilikest tagamaadest ja tuues kliinilisse praktikasse uusi diagnostilisi meetodeid. Geenide peamiseks funktsionaalseks väljundiks on aga valgud ning nende uurimine on ainus viis haiguslikest protsessidest vahetu ja detailsema pildi saamiseks. Seda enam, et esmase geeniekspressiooni seos valkude tasemetega rakkudes, kudedes ja kehavedelikes on tihtilugu piiratud. Valkude uurimiseks kasutatav massispektromeetrial põhinev proteoomika on kiirelt arenev teadusharu, mis võimaldab bioloogilisest materjalist, st. nii kudedest, rakkudest kui kehavedelikest kõrge tundlikkusega määrata nende valgulist koostist ehk proteoomi. Antud uurimistöö eesmärgiks oligi rakendada kaasaegseid massispektromeetria-põhiseid proteoomika meetodeid, et leida täpsemaid vastuseid naiste reproduktiivtervisega seotud probleemide molekulaarsete mehhanismide selgitamiseks ja välja pakkuda uusi markerikandidaate diagnostikaks. Täpsemalt keskendus meie töö endometrioosile ja kehavälise viljastamise (IVF) efektiivsusega seotud biomarkerite otsingule.
Meie tööst selgus, et endometrioosi korral on haiguskolde rakkudes toimunud mitmeid muutusi, mis sarnanevad vähi- ja tüvirakkudes kirjeldatud ainevahetuslike kohastumustega. Meie tulemused näitavad, et endometrioosikolde rakud kasutavad sõltumata hapniku juuresolust suurenenud määral anaeroobset ainevahetust. Samuti on kolderakkudes muutunud valkude avaldumine, mis on seotud rakkude levimise ja ellujäämisega. Meie tulemused pakuvad küll välja potentsiaalseid sihtmärk-valke haiguskulu mõjutamiseks, kuid rõhutavad ka vajadust edasisteks uuringuteks suuremates kohortides. Töö teises osas uurisime emakaõõne sekreedi valke, et leida biomarkereid kehavälise viljastamise optimeerimiseks. Selle töö tulemusena leidsime, et emakaõõne sekreet sisaldab valke, mida on võimalik rakendada embrüosiirdamise efektiivsemaks ajastamiseks. Samuti viitavad meie tulemused, et naistel, kellel on IVF korduvalt ebaõnnestunud, esineb häireid emaka limaskesta vastuvõtlikkuses embrüotele ehk retseptiivsuses. Leitud valguliste biomarkerite paneeli on võimalik arendada diagnostiliseks testiks, mis tõstaks IVFi tõhusust ja aitaks paremini tuvastada retseptiivsushäirega naisi.; The impact of genomics and transcriptomics methods for reproductive medicine has been substantial by increasing the understanding behind heritable factors of diseases and by enabling new avenues for diagnostic testing. Nevertheless, the main functional output of genes are proteins, and, studying proteins is essential for providing further detail into the understanding of pathogenetic mechanisms. Furthermore, the correlation between early gene expression and the levels of proteins in cells, tissues and bodily fluids has been shown to be limited. Mass spectrometry-based proteomics is a progressively developing field that has finally reached to a point where measurement of proteomes or the full protein complement is now becoming…
Advisors/Committee Members: Salumets, Andres, juhendaja (advisor), Peters, Maire, juhendaja (advisor), Peil, Lauri, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: reproductive medicine;
endometrium;
endometriosis;
proteomics;
biomarkers
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kasvandik, S. (2020). The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67345
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kasvandik, Sergo. “The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67345.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kasvandik, Sergo. “The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kasvandik S. The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67345.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kasvandik S. The role of proteomic changes in endometrial cells – from the perspective of fertility and endometriosis
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67345
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
26.
Käärik, Maike.
Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67362
► Keskkonnaprobleemid muutuvad iga aastaga üha aktuaalsemaks ja seetõttu on inimkond sunnitud pöörama järjest enam tähelepanu nn rohelistele materjalidele. Selliste materjalide hulka kuulub ka nanopoorne süsinik,…
(more)
▼ Keskkonnaprobleemid muutuvad iga aastaga üha aktuaalsemaks ja seetõttu on inimkond sunnitud pöörama järjest enam tähelepanu nn rohelistele materjalidele. Selliste materjalide hulka kuulub ka nanopoorne süsinik, mis on juba näidanud suurepäraseid tulemusi näiteks molekulaarsõeladena gaaside ja vedelike puhastamisel ning sidumisel, ioonide valikulisel eraldamisel ning ka katalüsaatorikandjana ja elektroodimaterjalidena alternatiivsetes energiaallikates. Loetletud rakendused vajavad süsinikmaterjali jaoks optimaalset nanostruktuuri või hoopis struktuuritust, mistõttu on ülioluline osata eesmärgipäraselt mõjutada nanostruktuuride ja poorsuse teket süsiniku sünteesil ja selle struktuursete omaduste modifitseerimisel. Seetõttu vajatakse üha rohkem ja täpsemat informatsiooni nanopoorse süsiniku struktuursete omaduste mõjude kohta erinevatele rakenduslikele mõõdikutele.
Doktoritöö keskendub seoste otsimisele karbiidset päritolu süsinikmaterjalide (i k carbide-derived carbon, CDC) rakenduslikku tähtsust omavate omaduste ja eksperimentaalselt mõõdetud struktuuritunnuste vahel ning vastavate statistiliste mitmeparameetriliste regressioonimudelite väljaarendamisele kasutades kvantitatiivset nano-struktuur-omadus sõltuvuste (QnSPR) meetodit. Selleks valmistati reaalselt üle 200 erineva mikro- ja makrostruktuuriga süsinikmaterjali, varieerides sealjuures lähtekarbiidi, sünteesitingimusi ning järeltöötlusemeetodeid, mille põhjal koostati unikaalne nanopoorsete süsinike andmebaas. Uurimus annab põhjaliku ülevaate N2 ja CO2 adsorptsioonanalüüsi abil mõõdetud pooride suuruse jaotuse mõjust elektrilise kaksikkihi mahtuvusele.
Uurimistöö tulemusena õnnestus esmakordselt eksperimendist tuletatud struktuuritunnuste abil konstrueerida mitmeparameetrilised matemaatilised mudelid poorse süsiniku rakenduslikult olulise füüsikalise omaduse kirjeldamiseks ja prognoosimiseks. Töös tuletatud QnSPR mudelid kirjeldavad nanopoorse süsiniku elektrilise kaksikkihi mahtuvust nii täielikult mikropoorset kui ka mikro-mesopoorset pooride jaotust omavate süsinikmaterjalide korral, peale selle võimaldavad nad täpselt ennustada elektrilise kaksikkihi mahtuvust alternatiivsetes energiaallikates.; Environmental issues are becoming increasingly topical every year and therefore mankind is forced to pay more and more attention to the so-called green materials. Such materials also include nanoporous carbon, which has already shown excellent results in, for example, molecular sieves for the purification and binding of gases and liquids, the selective separation of ions, and also as a catalyst support and electrode material in alternative energy sources. All of these applications require an optimal nanostructure for the carbon material, so it is crucial to be able to purposefully influence the formation and porosity of nanostructures in carbon synthesis. Therefore, more and more accurate information is needed about the effects of the structural properties of nanoporous carbon on various application metrics.
The dissertation focuses on searching for relationships…
Advisors/Committee Members: Leis, Jaan, juhendaja (advisor), Maran, Uko, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: carbon materials;
nanoporous materials;
quantitative structure-property correlat
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Käärik, M. (2020). Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67362
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Käärik, Maike. “Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67362.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Käärik, Maike. “Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Käärik M. Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67362.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Käärik M. Nanoporous carbon: the controlled nanostructure, and structure-property relationships
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67362
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
27.
Raun, Janika.
Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67430
► Sihtkoht on keskne mõiste turismi arenduses ja turunduses. Seni on uurijad ja praktikud sihtkohta käsitlenud eelkõige ajas muutumatu piiritletud geograafilise üksusena, mis sageli põhineb piirkonna…
(more)
▼ Sihtkoht on keskne mõiste turismi arenduses ja turunduses. Seni on uurijad ja praktikud sihtkohta käsitlenud eelkõige ajas muutumatu piiritletud geograafilise üksusena, mis sageli põhineb piirkonna kuvandil. Selline paindumatu käsitlus ei sobi tõhusaks sihtkoha juhtimiseks ja arendamiseks, kus investeeringute, turundusmeetmete ja arengusuundade planeerimisel on vaja sihtkohta ajas ja ruumis võimalikult täpselt määratleda. Üheks uueks sihtkohtade analüüsi võimaluseks on teha seda turistide tegelike külastuste põhjal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire arengu tõttu saab lisaks traditsioonilistele majutus- ja küsitlusandmetele kasutada ka erinevaid asukohainfot sisaldavaid digitaalseid andmeallikaid. Doktoritöös kasutatakse passiivseid mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Eestisse. Andmed salvestuvad automaatselt kõne tegemisel või SMS-i saatmisel mobiilioperaatori logides ning nende põhjal on võimalik analüüsida külastuse aega, kestust, ruumilist ulatust ja turisti päritolu. Mobiilpositsioneerimise ja majutusandmete vaheline tugev seos kinnitab mobiiliandmete esinduslikkust. Sihtkohtade detailsemaks analüüsiks uuriti külastuste ruumilist ja ajalist ulatust turistide päritoluriikide lõikes ning tuvastati peamised Eestisse saabumise kohad. Selgus, et sihtkohad asuvad erinevatel ruumilistel tasemetel: Eesti-siseselt on võimalik eristada väiksemaid sihtkohti nii ruumis kui ajas, külastajate päritolu mõjutab nende liikumismustreid ning Tallinn on peamine sisenemisvärav. Tulemustest nähtub, et sihtkohta on võimalik uurida külastuste parameetrite alusel, misläbi pole sihtkoht enam fikseeritud geograafiline piirkond, vaid ajas ja ruumis muutuv üksus.; Destination is the fundamental unit in tourism research, development and marketing. Most frequently it is seen as a fixed geographical area where tourists go. This static view is not helpful in making adequate management and marketing decisions. Practitioners are mostly interested in who, when and where are visiting the destinations. Thus, in this thesis destinations are analysed based on the movement of visitors. Recent rapid advancements in ICT-based technologies have opened up several new opportunities to collect data about human mobility, including tourists. In this thesis, passive mobile positioning data are used to analyse the movements of foreign tourists’ in Estonia. Mobile positioning data are automatically collected by mobile network operators for billing purposes and consist of the time and location of call activities (e.g., phone call, SMS) made in Estonia, and the country of origin of the visitor. The comparison of results derived from mobile data with official accommodation statistics shows a strong correlation. For the detailed destination analysis, the spatial and temporal dimension of visits among different countries of origin were analysed, and based on the movement of visitors the main gateways to Estonia were identified. The results confirm that destinations may appear on different geographical levels, smaller destination areas…
Advisors/Committee Members: Aasa, Anto, juhendaja (advisor), Shoval, Noam, juhendaja (advisor), Ahas, Rein, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: mobile positioning;
tourism destinations;
tourism;
Estonia
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Raun, J. (2020). Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67430
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Raun, Janika. “Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67430.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Raun, Janika. “Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Raun J. Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67430.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Raun J. Mobile positioning data for tourism destination studies and statistics
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67430
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
28.
Parder, Mari-Liisa.
Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/67489
► Eesti teismeliste alkoholitarvitamine on ühiskonnas olnud pakiline teema, eriti 2012. aastal, mil 93% 15-aastastest noortest oli vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud, 13-aastastest oli vastav number…
(more)
▼ Eesti teismeliste alkoholitarvitamine on ühiskonnas olnud pakiline teema, eriti 2012. aastal, mil 93% 15-aastastest noortest oli vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud, 13-aastastest oli vastav number 75% ning 11-aastastest 41% (Aasvee & Minossenko, 2011). Eesti teismelised usuvad, et peavad alkoholi proovimisega alustama enne 14-aastaseks saamist ning hiljemalt 9. klassi lõpupidu on tärmin, mil alkoholi proovida ning purju joomist katsetada, et astuda täiskasvanuellu eneseteadliku ja kompetentse alkoholitarvitajana (Parder, 2011).
WHO peab teismeliste alkoholitarvitamist probleemiks ning on koostanud teadusliku ülevaate alkoholitarvitamise kahjude vähendamise ja ennetusstrateegiate kohta, rõhutades näiteks kättesaadavuse piiramise vajadust (WHO, 2009). Erinevad keelavad strateegiad aga isoleerivad, marginaliseerivad või suruvad alla praktikat ennast või praktika elluviijaid ilma, et keskendutaks küsimusele, mis põhjusel selline praktika eksisteerib või tema elluviijatele oluline on. Teismeliste puhul jäävad seetõttu varju põhjused, miks on alkoholi tarvitamine neile oluline, mis rolli see nende elus mängib, miks see on nende pidudel tähtis element ja miks nad sellistel pidudel üldse osalevad.
Seetõttu on antud doktoritöö eesmärk mõista teismeliste alkoholitarvitamist ja sellega seotud praktikaid, eriti teismeliste pidusid, nende rolli ja tähendust Eesti teismeliste jaoks ning vaadelda võimalusi praktikate ja nende kommunikatsiooni mõjutamiseks. Oma doktoritöös pakun välja kontekstipõhise alkoholist hoidumise mõiste, mis viitab käitumisele, kus teatud kontekstides ei tarvitata alkoholi või tarvitatakse seda kaaslastest palju vähem, samal ajal teistes kontekstides alkoholi siiski tarvitades. Praktilistest tulemustest selgub, et Eesti teismeliste seas eksisteerib mittejoomise ja olukorrapõhise hoidumise kultuur, mistõttu võiks ennetusprogrammide ja lähenemiste väljatöötamisel sellele suuremat rõhku panema, eriti kahjude vähendamise lähenemiste raames. ; Adolescents’ alcohol use, the questions on how to prevent underage drinking and how to address the issue have been the focus of many researchers. These have also formed a hot topic in Estonian society (e.g. Inselberg, 2012; Klaus, 2011; Leppik, 2013; Oks, 2012), peaking in 2012, when Estonia stood out for its high alcohol consumption, which was almost 12 litres per capita aged 15 and over (Orro, Martens, Lepane, Josing, & Reiman, 2014). Actions regarding adolescent alcohol prevention have focused on highlighting the risks and hazards of underage alcohol consumption. Estonian adolescents, however, seek ways to minimise the risks and hazards without giving up drinking alcohol (Parder, 2011).
So far the approaches to alcohol consumption have been analysed from the perspectives of the socio-psychological approach, focusing on individual agents, or the sociological-cultural approach, focusing on structural constraints. The practice theory approach integrates the duality of agent and structure by focusing on practices as entities that are performed by individual…
Advisors/Committee Members: Vihalemm, Triin, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: teenagers;
alcohol consumption;
experiences;
abstinence;
communication;
network communication;
forums;
health behavior;
health education;
Estonia;
juveniles
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Parder, M. (2020). Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/67489
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Parder, Mari-Liisa. “Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/67489.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Parder, Mari-Liisa. “Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Parder M. Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/67489.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Parder M. Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/67489
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
29.
Hecht, Max.
Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68513
► Antud töö raames arendati patsiendilähedasi analüüsmetoodikaid, mis võimaldaksid diagnoosida haigusi varases faasis ja seda juba esmasel meditsiinilisel läbivaatusel. Lisaks sellele ka määrata ravimite kontsentratsiooni patsientide…
(more)
▼ Antud töö raames arendati patsiendilähedasi analüüsmetoodikaid, mis võimaldaksid diagnoosida haigusi varases faasis ja seda juba esmasel meditsiinilisel läbivaatusel. Lisaks sellele ka määrata ravimite kontsentratsiooni patsientide proovidest, et nende ravi personaliseerida. Kasutades massispektrimeerit detekteerimiseks, saab ühe ja sama seadmega määrata samaaegselt mitut näitajat, samas kui hetkel olemasolevad testid keskenduvad peamiselt vaid ühele analüüdile korraga.
Töö raames arendatud uus meetod Sponge Spray Ionisation kasutab mahtabsorbeeriva proovivõtuseadme ja massispektromeetri kombinatsiooni eeliseid ning võimaldab proove analüüsida ilma prooviettevalmistuseta. Proovivõtuseade võimaldas fikseeritud väikseid ruumalasid verd, plasmat ja uriini otse analüüsida nii kuivalt kui ka märjalt ning töös mõõdeti metoodika abil bioloogilistest proovidest penitsilliin G ja opioidi metadoon kontsentratsiooni. Mõõtmised teostati lühikesed aja jooksul (5 minutit).
Olulisemad puudused seadme praeguses arengufaasis olid ebapiisav tundlikkus, korratavus ja puudulik automatiseeritavus. Töö raames arutleti ka analüüdi avastamispiiri kui eksperimentaalselt määratud parameetri kasutamise võimalikkuse ja kasu üle bioanalüütiliste määramismetoodikate valideerimisel.
Lisaks eelnevale töötati töö raames välja ka traditsioonilised laboripõhised metoodikad haiguste diagnoosimiseks biomarkerite abil ja kiireks tablettide analüüsiks sündmuskohal. Biomarkerite sisalduse määramise metoodika aitas haruldase mitokondriaalse neurogastrointestinaalse entsefalomüopaatia haiguse diagnoosimist. Teine määramismetoodika rakendati ecstasy tablettide mõõtmiseks kõigest 36 sekundiga. Viimane metoodika oli vajalik selleks, et uurida nii ecstasy kogust tablettidest ja käitumist inimkehas kui ka määrati potentsiaalselt muid ohtlikke narkootikume ja ravimeid, mida ecstasy tablettidesse pannakse. Võimaluses määrata paljude erinevate kemikaalide ja biomarkerite sisaldusi piiratud proovikoguses peitubki massispektromeetri tõeline tugevus. Võimaluses määrata paljude erinevate kemikaalide ja biomarkerite sisaldusi piiratud proovikoguses peitubki massispektromeetri tõeline tugevus. Seda kontseptsiooni rakendatakse tulevikus toetudes käesolevas töös tehtud eeltööle selle eesmärgi suunas.; To improve the early diagnosis of diseases at the medical examination, as well as to safeguard patients taking strong medication through therapeutic drug monitoring, an on-site testing method was developed and evaluated. By using mass spectrometry as means of detection, one device could be used to determine multiple parameters. Currently available tests are mostly specific to one analyte at a time
The method, labelled Sponge Spray Ionisation, combines the benefits of volumetric absorptive microsampling devices with the selectivity of a mass spectrometer, even without the need to prepare the sample. By collecting a small fixed volume of blood, plasma or urine and analysing it in a dry or wet state, the concentration of the antibiotic penicillin G and the opioid methadone…
Advisors/Committee Members: Kipper, Karin, juhendaja (advisor), Herodes, Koit, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: near patient test;
mass spectrometry
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Hecht, M. (2020). Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68513
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Hecht, Max. “Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68513.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Hecht, Max. “Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Hecht M. Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68513.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Hecht M. Advances in the development of a point-of-care mass spectrometer test
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68513
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Tartu University
30.
Kuzovkin, Ilya.
Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
.
Degree: 2020, Tartu University
URL: http://hdl.handle.net/10062/68435
► Modelleerimine on inimkonna põline viis keerulistest nähtustest arusaamiseks. Planeetide liikumise mudel, gravitatsiooni mudel ja osakestefüüsika standardmudel on näited selle lähenemise edukusest. Neuroteaduses on olemas kaks…
(more)
▼ Modelleerimine on inimkonna põline viis keerulistest nähtustest arusaamiseks. Planeetide liikumise mudel, gravitatsiooni mudel ja osakestefüüsika standardmudel on näited selle lähenemise edukusest. Neuroteaduses on olemas kaks viisi mudelite loomiseks: traditsiooniline hüpoteesipõhine lähenemine, mille puhul kõigepealt mudel sõnastatakse ja alles siis valideeritakse andmete peal; ja uuem andmepõhine lähenemine, mis toetub masinõpele, et sõnastada mudeleid automaatselt.
Hüpoteesipõhine viis annab täieliku mõistmise sellest, kuidas mudel töötab, aga nõuab aega, kuna iga hüpotees peab olema sõnastatud ja valideeritud käsitsi. Andmepõhine lähenemine toetub ainult andmetele ja arvutuslikele ressurssidele mudelite otsimisel, aga ei seleta kuidas täpselt mudel jõuab oma tulemusteni. Me väidame, et neuroandmestike suur hulk ja nende mahu kiire kasv nõuab andmepõhise lähenemise laiemat kasutuselevõttu neuroteaduses, nihkes uurija rolli mudelite tööprintsiipide tõlgendamisele.
Doktoritöö koosneb kolmest näitest neuroteaduse teadmisi avastamisest masinõppe tõlgendamismeetodeid kasutades. Esimeses uuringus tõlgendatava mudeli abiga me kirjeldame millised ajas muutuvad sageduskomponendid iseloomustavad inimese ajusignaali visuaalsete objektide tuvastamise ülesande puhul. Teises uuringus võrdleme omavahel signaale inimese aju ventraalses piirkonnas ja konvolutsiooniliste tehisnärvivõrkude aktivatsioone erinevates kihtides. Säärane võrdlus võimaldas meil kinnitada hüpoteesi, et mõlemad süsteemid kasutavad hierarhilist struktuuri. Viimane näide kasutab topoloogiat säilitavat mõõtmelisuse vähendamise ja visualiseerimise meetodit, et näha, millised ajusignaalid ja mõtteseisundid on üksteisele sarnased.
Viimased tulemused masinõppes ja tehisintellektis näitasid et mõned mehhanismid meie ajus on sarnased mehhanismidega, milleni jõuavad õppimise käigus masinõppe algoritmid. Oma tööga me rõhutame masinõppe mudelite tõlgendamise tähtsust selliste mehhanismide avastamiseks.; Building a model of a complex phenomenon is an ancient way of gaining knowledge and understanding of the reality around us. Models of planetary motion, gravity, particle physics are examples of this approach. In neuroscience, there are two ways of coming up with explanations of reality: a traditional hypothesis-driven approach, where a model is first formulated and then tested using the data, and a more recent data-driven approach, that relies on machine learning to generate models automatically.
Hypothesis-driven approach provides full understanding of the model, but is time-consuming as each model has to be conceived and tested manually. Data-driven approach requires only the data and computational resources to sift through potential models, saving time, but leaving the resulting model itself to be a black box. Given the growing amount of neural data, we argue in favor of a more widespread adoption of the data-driven approach, reallocating part of the human effort from manual…
Advisors/Committee Members: Zafra, Raul Vicente, juhendaja (advisor).
Subjects/Keywords: automatic learning;
neurosciences
Record Details
Similar Records
Cite
Share »
Record Details
Similar Records
Cite
« Share
❌
APA ·
Chicago ·
MLA ·
Vancouver ·
CSE |
Export
to Zotero / EndNote / Reference
Manager
APA (6th Edition):
Kuzovkin, I. (2020). Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
. (Thesis). Tartu University. Retrieved from http://hdl.handle.net/10062/68435
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Chicago Manual of Style (16th Edition):
Kuzovkin, Ilya. “Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
.” 2020. Thesis, Tartu University. Accessed April 10, 2021.
http://hdl.handle.net/10062/68435.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
MLA Handbook (7th Edition):
Kuzovkin, Ilya. “Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
.” 2020. Web. 10 Apr 2021.
Vancouver:
Kuzovkin I. Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
. [Internet] [Thesis]. Tartu University; 2020. [cited 2021 Apr 10].
Available from: http://hdl.handle.net/10062/68435.
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
Council of Science Editors:
Kuzovkin I. Understanding information processing in human brain by interpreting machine learning models. A data-driven approach to computational neuroscience
. [Thesis]. Tartu University; 2020. Available from: http://hdl.handle.net/10062/68435
Note: this citation may be lacking information needed for this citation format:
Not specified: Masters Thesis or Doctoral Dissertation
◁ [1] [2] [3] [4] [5] … [101] ▶
. 
Open Access Theses and Dissertations